Kunst loob lähedust

Näitus

Kaasaegse kunsti näitus lastele

2024. aasta 9. augustist 2025. aasta 2. veebruarini toimub Tartu Kunstimuuseumis rahvusvaheline kaasaegse kunsti näitus lastele pealkirjaga „Viltuse maja saladused“. Tunnustatud kunstnike ja laste koostöös loodud interaktiivsed teosed võimaldavad kohapeal ise kunsti luua, uusi reegleid leiutada ja läbi seinte rännata.

Muuseumi kolmel korrusel ja Holmi pargis ootavad külastajaid eri meeli haaravad kunstiteosed. Väljapanek koosneb peamiselt uutest, selle näituse jaoks loodud kaasaegse kunsti teostest, mis kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendus-oskust ja koostööd. Avastamisrõõmu pakuvad ka koos lastega muuseumikogudest valitud teosed „Vaadete varakambris“ ning temaatiline lastekirjanduse valik „Jutupööning“.

Väljapaneku seovad tervikuks mitmesugused ruumilahendused. Saladusi täis viltuses majas on avatud seni peidus olnud aknaid ning loodud uusi käike ja soppe, mida nii väiksed kui ka suured külastajad avastada saavad. Muuseumi pääseb näituse jooksul ka Raekoja platsi poolsest uksest.

Näitusel osalevad: Jaakko Autio (Soome), Simon ja Tom Bloor (Suurbritannia), William Forsythe (USA, Saksamaa), Kristiina Hansen ja Sigrid Viir (Eesti), Jarõna Ilo (Eesti), Anna-Liisa Kree (Eesti), Leisure: Meredith Carruthers ja Susannah Wesley (Kanada), Lundahl & Seitl (Rootsi), Johanna Sternfeld, Karolin Kägi ja Jaan Tamkivi Vivita laste ja noorte loovuskiirendist (Eesti), Balti Infohäirete Sekkekeskus ja Kiusamisvaba Kool (Eesti). Eksponeeritakse ka ligi 30 kunstniku teoseid Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstimuuseumi kogudest ning lasteraamatud ja teabekirjandus rohkem kui 40 autorilt.

Kuraator: Hanna-Liis Kont
⁠Näituse arhitekt: Kaisa Sööt
⁠Graafiline disain: Laura Merendi
Noored teejuhid: Lenna Aasamäe, ⁠Saima Friedenthal, Sille Kriis, ⁠Ajinkya Shailendra Kulkarni, Olivia Link, Ula Jore Noreikaite, ⁠Jasper Pertsev, ⁠Markus Raamik, Mattias Raamik, Maria Tamm

Simon ja Tom Bloor, Loose Parts, Whitechapel Gallery, London, 2013, foto Emil Charlaff

Kunstnikud

→ Simon ja Tom Bloor (Suurbritannia)

Simon ja Tom Bloor (mõlemad sündinud 1973. aastal Birminghamis Suurbritannias) on kunstnikud, kes teevad skulptuure ja installatsioone avalikus ruumis ja avaliku ruumi kohta. Nende teoseid saab sageli kasutada, hõivata või muul viisil nendega kontakti astuda. Kunstnike looming käsitleb ehitatud keskkonna ajalugu ja struktuuri ning meie sotsiaalseid suhteid sellega. Kogu nende tegevust läbib mänguline optimism selle suhtes, kuidas meie, elanikud, oma sageli kehvapoolset linnaruumi kasutame.

Leisure (Kanada)

Leisure on Montrealis elavate Kanada kunstnike Meredith Carruthersi (1975) ja Susannah Wesley (1976) uurimitööl põhinev ühine kunstipraktika. Alates 2004. aastast on nad tegutsenud koos „Leisure” nime all, tehes arhiiviuuringuid ja intervjuusid kunstnikega ning külastades erinevaid paiku. Omavahelist vestlust ja koostööd laiendavad nad ka ajalooliste isikute, pereliikmete ja kogukonna esindajate kaasamise abil. Tulemuseks on valdkondadevahelised projektid töötubadest ja publikatsioonidest interaktiivsete installatsioonide ja erinevaid meediume hõlmavate objektide valmistamiseni. Wesley ja Carruthers töötavad praegu Concordia Ülikooli individuaalprogrammi raames ühise doktoriväitekirja kallal.

→ Lundahl & Seitl (Rootsi)

Lundahl & Seitl on Rootsi kunstnikud, kes elavad ja töötavad Stockholmis. Nende eri meeli puudutavates sooloprojektides saab näitusest inimestevaheline protsess, milles on kasutatud koreograafiat, füüsilisi objekte ja aega.

Christer Lundahl (1978) õppis Central Saint Martinsi Kunsti- ja Disainikolledžis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios.

Martina Seitl (1979) õppis koreograafiat ja performancekunsti Middlesexi Ülikoolis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios.

Koos moodustasid nad 2003. aastal duo Lundahl & Seitl, mis arendab valdkondadeülest koostööd, uurides kunsti võimet moodustada nomaadseid ja kujuteldavaid kogukondi, mis aitaksid esile kutsuda isiklikke ja ühiskondlikke muutusi. Toetudes uurimistööle, lähtub iga projekt konkreetsest kohast ja olukorrast.

→ Jaakko Autio (Soome)

Jaakko Autio (1981) on Soome helikunstnik, kes töötab kaasaegse kunsti väljal. Tema teoseid on eksponeeritud isiku- ja grupinäitustel ning festivalidel Soomes ja välismaal. Autio on pärit Ylivieskast, kuid veetis lapsepõlve Senegalis Mbouris. See topeltpäritolu väljendub ka Autio maailmatajus ja loomingus. Tema teosed peegeldavad inimestevahelist ruumi, ettearvamatust ja empaatiavõimet. Need lahkavad identiteediküsimusi, lammutavad hierarhiaid ja seavad kahtluse alla väljakujunenud eksisteerimisviisid. Helikunstnikuna toob Autio esile vähemuste, marginaliseeritud rühmade või alternatiivsete vaatenurkade esindajate hääled.

Kristiina Hansen ja Sigrid Viir (Eesti)

Kristiina Hansen (1986) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA, 2008) ja kaasaegse kunsti erialal (MA, 2012) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias (2009). Kunstnikuna on Hansen tegelenud tähendusmängudega ja poeetiliste kujunditega, mis on enamasti võtnud foto või installatsiooni vormi. Teda huvitab, kuidas erinevate omadustega materjalid, esemed ja sõnakõlksud omavahel kohtudes kuju ja tähendust muudavad, ootamatuid kontekste loovad, uusi lugusid moodustavad. Läbivaks teemaks tema töödes on püüdlus, mille objekt on selgusetu või ebaoluline. Alates 2020. aastast töötab Kristiina Hansen Eesti Kunstiakadeemia fotograafiaosakonnas.

Sigrid Viir (1979) on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia erialal. Kunstnikuna huvitub ta sotsiaalsete konstruktsioonide analüüsimisest, argisituatsioonide absurdsusest, inimese (ennekõike naise) erinevate rollide kujunemisest, töö ja vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest. Sigrid on kunstikollektiivi Visible Solutions OÜ üks kolmest asutajaliikmest. Ta on aktiivselt osalenud näitustel Eestis ja mujal.

Anna-Liisa Kree (Eesti)

Anna-Liisa Kree on kunstnik, kellele loominguga tegelemine mõjub teraapiliselt, võimaldades läbi analoogfotode reflekteerida elu üle. Tema loomingus on kesksel kohal sotsiaalne võrdsus ning sallivus, eriti ühiskondlikud eelarvamused intellektipuudega laste suhtes. Teosed valmivad koostöös oma lastega, kellest ühel on Downi sündroom. Rõhutades pigem inimeste sarnasusi kui erinevusi, kutsub Anna-Liisa üles mõtisklema väärtushinnangute ja eelarvamuste üle. Ta on õppinud University of West Londonis fotograafiat (2010) ning Eesti Kunstiakadeemias kaasaegset kunsti (2024).

Jarõna Ilo (Eesti)

Jarõna Ilo (1955) on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ta on õppinud Kiievi Tööstusgraafika Tehnikumis ja Praha Filmiakadeemias ning lõpetanud 1981. aastal Eesti Kunstiakadeemia. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. Ta on illustreerinud mitmeid raamatuid, nende hulgas Carlo Collodi „Pinocchio ehk Puunuku seiklused“ (1989) ning Piia Ausmanni „Tähtsad asjad“ (2008).

2017. aastast on Jarõna Ilo läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Jarõna Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.

→ William Forsythe (USA, Saksamaa)

William Forsythe (1949, New York) on tegutsenud koreograafia valdkonnas üle viiekümne aasta. Teda on tunnustatud selle eest, et ta on muutnud klassikalise balleti dünaamiliseks 21. sajandi kunstivormiks. Forsythe’i sügav huvi koreograafia aluspõhimõtete vastu on viinud teda mitmesuguste projektide, sealhulgas installatsioonide, filmide ja veebipõhiste teabekogude loomiseni.

Näitusel osalevad partnerid

→ Vivita laste ja noorte loovuskiirendi (Eesti)

Vivita laste ja noorte loovuskiirendi tegutseb Eestis alates 2018. aastast ja on osa üleilmsest laste ja noorte loovuskiirendite võrgustikust. Vivitas ei ole õpetajaid ega ametlikku õppeprogrammi. Tegevuste eestvedajateks on lapsed ise, õpe on ennastjuhtiv ja osaluspõhine ning otsustusprotsessid demokraatlikud. Täiskasvanutest mentoritel on sel teekonnal toetav ja inspireeriv roll. Selliselt on Vivitas rakendatud juba viis aastat metoodikat, mis võimaldab õppijal ise vastutada oma õppimise eest, toetab iseseisvat õppimist ning iga õppija huve ja võimeid arvestavat lähenemist. Vivita leiutamislaborid on mõeldud põhikooliealistele lastele ning Vivita stuudiotes tegutsemine ja töötubades osalemine on lastele tasuta.

→ Kiusamisvaba Kool (Eesti)

Kiusamisvaba Kooli missioon on üheskoos kiusamist ennetades ja peatades luua Eesti lastele turvaline ja hooliv haridustee õnnelikuks inimeseks kasvamisel. Selleks levitab Kiusamisvaba Kool Eestis teadus- ja tõenduspõhist kiusamise vähendamise programmi KiVa, aitab koole kiusamisvastaste meetmete kasutuselevõtmisel ning püüab tõsta teadlikkust kiusamise ning selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Kiusamisvaba Kooli tegevus lähtub visioonist, et aastaks 2035 on Eesti ühiskonnas kasvanud teadlikkus, kuidas luua ja hoida koolis turvalisi ja hoolivaid suhteid, kus kiusamisel ei ole kohta.

→ Balti Infohäirete Sekkekeskus

Balti Infohäirete Sekkekeskus on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhitud teadusprojekt, mis koondab endas Baltikumi teadlasi, ajakirjanikke ja meediapädevuse spetsialiste, kes töötavad ühiskonna infovastupidavuse tõstmise nimel.

Sigrid Viiri ja Kristiina Hanseni fotoprojekti telgitagused, 2024, foto Kairi Laiapea
Tartu Kunstimuuseum, august 2023, foto Kairi Laiapea

Tartu Kunsti­muuseum

→ Külasta muuseumi lehte

→ Ligipääsetavuse info