Programm

Sümpoosion 2026

14.08.2026, kell 11–17,
Narva kunstiresidentuur (NART)

14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunsti ja loovteraapia valdkonna eksperdid, kes toetavad laste, noorte ja neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Fookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses.

Osalema on oodatud õpetajad, muuseumipedagoogid, loovterapeudid, sotsiaalpedagoogid, kuraatorid ning teised haridus-, kultuuri- ja vaimse tervise valdkonna töötajad, kes soovivad kuulda värsketest arengutest nende valdkondade kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab koguda inspiratsiooni, katsetada praktilisi tööriistu ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset NARTi residentuurihoone ning pargi erilises atmosfääris. Programmiga tutvumiseks keri alla.

Platvormi „Kunst loob lähedust“ juht Hanna-Liis Kont sõnab: „Ühiskonnas süvenevad sotsiaalsed ja emotsionaalsed väljakutsed suurendavad vajadust uuenduslike ja tõenduspõhiste praktikate järele, mis tugevdavad vastupanuvõimet, empaatiat ja sotsiaalset sidusust. Kunst ja loovteraapiad pakuvad nende eesmärkide saavutamiseks konkreetseid ja praktilisi vahendeid.“

Sündmus koondab värskeimad teadmised ja kogemused Eestist ning mujalt maailmast: Kjell Caminha (HDK-Valand, Rootsi), Emily Goldstein Nolan (Syracuse’i Ülikool, USA), Jose Antonio Gordillo (Cultural Inquiry, Šveits), Julia Volonts (Marylandi Ülikool, USA), Anna Golubeva (Narva Kolledž), Frederik Klanberg (Kumu), Dagmar Narusson (Tartu Ülikool), Mariliis Tähepõld (Kunst loob lähedust, Haldjapere) ja veel hulk põnevaid praktikuid jagavad ideid ja meetodeid, mida saab kasutada koolides, muuseumides, kultuuriprojektides ja mitmel pool mujal. 

Sümpoosioni ettekanded ja arutelud toimuvad inglise keeles, paralleelsessioonid toimuvad kas inglise või eesti keeles.

Sümpoosioni osalustasu on 40 eurot ning osaleda saab nii kohapeal kui ka veebis. Kohapeal osalemisel sisaldab osalustasu ka sooja lõunasööki. Kohapeal osalejatele on kohtade arv piiratud ja registreerumine on avatud, kuni kohti jätkub. 

Osalemiseks registreeru hiljemalt 01.08.2026 SIIN. 

Sümpoosionile eelneval päeval, 13. augustil on võimalik tasuta osaleda Kjell Caminha töötoas „Kreenholm liikumises“, mis toimub kell 14–17. Töötoas osalemiseks registreeru SIIN.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Balti-Ameerika Vabaduse Fond, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Narva kunstiresidentuur ja Targa Tuleviku Fond.

Kohtumiseni Narvas!

Lisainfo:

Marju Kask

sümpoosioni projektijuht

kunstloob@gmail.com

Sümpoosioni päevakava

11:00 Kogunemine ja tervituskohv
11:15 Päeva sissejuhatus, Marju Kask, sümpoosioni projektijuht

I TEEMA 

Üheskoos õppides: kunstivälja ja kogukondade koostöö uuendamine

11:30–12:15 Ettekanded

Teema sissejuhatus, Hanna-Liis Kont („Kunst loob lähedust“)

11:35–11:50 „Kunstnikud on kohal“ ehk kuidas 27 eesti kunstnikku jõuavad Narva koolidesse, Johanna Rannula (NART)

11:50–12:05 Pingest koostööni: kunsti vahendamist toetavad uued rollid, Hanna-Liis Kont

12:05–12:15 Jalutusmaastike harjutamine: koos kõndimine narratiivide kaardistamise meetodina, Kjell Caminha (HDK-Valand – Göteborgi Ülikool)

12:15–12:45 Vestlus

Osalejad: Johanna Rannula, Kjell Caminha, Tea Lemberpuu, Frederik Klanberg, Anna Jensen, Anna Golubeva (Narva Kolledž)

Moderaator: Hanna-Liis Kont

13:00–13:45 Paralleelsessioonid

SESSIOON 1: Vead on head. Turvaline koosloomise keskkond luumentrüki ja impromänguga, kunstnik Tea Lemberpuu

SESSIOON 2: Surnuaed või kogukond ehk muuseumi erinevad äärmused, Frederik Klanberg (Kumu Kunstimuuseum)

SESSIOON 3: Linna peegeldamine: narratiivne kaardistamine koos sõbraga, Kjell Caminha

SESSIOON 4: Avaliku ruumi ja kunstiga koos kasvamine: jagatud omandiõigus noorteprojektis Cotyledon, kuraatorid Anna Jensen ja Eliisa Suvanto

SESSIOON 5: Lapsed ja pered loovad minapilti koos algoritmidega ja ilma nendeta: pilootprojekt „Tere tulemast meie TI-mängumaale“. Heaolupõhisema lastekeskse tehisintellekti suunas, Jose Antonio Gordillo Martorell (Cultural Inquiry) Veebisessioon

13:45–14:30 Lõunapaus

II TEEMA 

Loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses

14:30–15:15 Ettekanded

Teema sissejuhatus, Mariliis Tähepõld

14:35–15:05 Kogukondliku kunstiteraapia globaalsed perspektiivid: uuringud, definitsioonid ja praktikad, Emily Goldstein Nolan (Syracuse’i Ülikool, USA)

15:05–15:15 Suhtlusruumide loomine: kogukonna ja kuuluvustunde arendamine kunsti abil, Julia Volonts (Art Therapy Lab, Maryland’i Ülikool, USA)

15:15–15:25 Muuseum kui kogukonna vaimse tervise majakas, Dagmar Narusson (Tartu Ülikool)

15:25–15:45 Vestlus

Osalejad: Julia Volonts, Dagmar Narusson, Minni Hein, Maria Šulman

Moderaator: Mariliis Tähepõld

15:45–16:00 Kohvipaus

16:00–16:45 Paralleelsessioonid

SESSIOON 1: Kogukonna ökosüsteemid: suhete ja kuuluvuse kaardistamine, Julia Volonts

SESSIOON 2: Praktiline muuseumikunstiteraapia töötuba, Maria Šulman

SESSIOON 3: Aeglase vaatamise kunst, Minni Hein

SESSIOON 4: Kunstiteraapia kohtub avatud dialoogiga, Dagmar Narusson, Mariliis Tähepõld & Marju Kask

SESSIOON 5: Tantsu- ja liikumisteraapia töötuba “Lähemale iseendale”, Christin Taul

16:45–17:15 Päeva kokkuvõte

Sisututvustused

I TEEMA 

Üheskoos õppides: kunstivälja ja kogukondade koostöö uuendamine

EELSESSIOON 13.08 kell 14:00–17:00

Kreenholm liikumises: koos jalutamine, luues kihilist kujutlusruumi, Kjell Caminha

Millisena me Kreenholmi tulevikku kujutleme? Ühise jalutuskäigu ja kriitiliste küsimuste esitamise kaudu uurime seda ikoonilist paika, minnes sügavamale pelgalt tööstuse ajaloost. Palume haridustöötajatel ja noortel täiskasvanutel võtta jalutuskäigule kaasa oma elukogemus ja küsimused, et kaardistada Kreenholmi mitte sellisena, nagu see parajasti on, vaid sellisena, nagu see võiks olla. 

Väärtustame keelelist mitmekesisust ja hea inglise keele oskus pole hädavajalik. Meie rühm tegutseb kolmekeelses keskkonnas (inglise, eesti ja vene keeles), luues ühiseid arusaamu keelelisest taustast hoolimata. Soovime, et kõik hääled pääseksid mõjule, mistõttu jalutuskäigu ajal tekkivad ideed kogutakse kokku ning neid jagatakse Narva Muuseumi ja NARTiga, et veelgi toetada kohalikku kodanikualgatust. Kolmetunnises jalutuskäik-töötoas osalemiseks tuleb ennast ette kirja panna SIIN. Kandke mugavaid jalanõusid ja riietuge ilmastikule vastavalt!

ETTEKANDED

„Kunstnikud on kohal“ ehk kuidas 27 eesti kunstnikku jõuavad Narva koolidesse, Johanna Rannula

Narva kunstiresidentuuri projekt „Kunstnikud on kohal“ toob pooleteise aasta jooksul 27 eestikeelset kunstnikku Narva piirkonna koolidesse. Targa Tuleviku Fondi toel toimuva projekti eesmärk on luua noortele võimalus praktiseerida eesti keelt ja suurendada kaasaegse kunsti kättesaadavust. Ida-Virumaa noortel on vähem võimalusi osaleda kunsti- ja kultuurielus kui nende eakaaslastel mujal Eestis. Keelebarjäär ja vähene kokkupuude eestikeelse kultuuriruumiga süvendavad seda lõhet. Samal ajal on käimasolev haridusreform kohalikele koolidele suur väljakutse – noortel on vähe võimalusi eestlastega suhelda ning „tavaline eestikeelne kultuuriruum“ jääb sageli kaugeks ja abstraktseks. Ettekandes saab kuulda, kuidas mitmepoolne koostöö on üles ehitatud ning mida kevadel osalenud õpilased, õpetajad ja kunstnikud tegevuste käigus õppisid.

Pingest koostööni: kunsti vahendamist toetavad uued rollid, Hanna-Liis Kont

Kunsti tutvustamisel lastele ja noortele on õpetajad jätkuvalt muuseumide ja teiste kunstiorganisatsioonide ühed olulisimad koostööpartnerid. Ometi on hiljutised suhtlusprobleemid peamiste huvigruppide vahel Eestis paljastanud nende suhete hapruse. Kontekstis, kus kunsti- ja muuseumitöötajad töötavad selle nimel, et ületada takistusi ja tugevdada koostööd koolidega, kerkib esile oluline küsimus: milliseid koostöövorme on tänapäeval kõige rohkem vaja? Tuginedes kunstiharidusplatvormi „Kunst loob lähedust“ ja teiste sarnaste kodumaiste algatuste näidetele, arutletakse ettekandes uute rollide üle, mis kunstiga suhestumist toetavad.

Jalutusmaastike harjutamine: koos kõndimine narratiivide kaardistamise meetodina, Kjell Caminha

Kunstnik ja õppejõud Kjell Caminha viib läbi avaliku kunsti kursust Göteborgi Ülikooli Kunsti- ja Disainiakadeemias (HDK-Valand). Õppetöö ja kunstilise uurimistöö tulemustele toetudes räägib ta oma metoodikast, mis rakendab avaliku ruumi uurimiseks performatiivseid jalutuskäike. Vaadates kaugemale pelgalt kohaloomest või linnade brändingust, julgustatakse osalejaid aktiivselt jälgima ühendusi, kontrolli, kasulikkust, avalikke sümboleid, ajutisi ilminguid ja oma isiklikke lugusid, et avastada, mida avalik ruum esindab või mida seal pakutakse ja mida mitte.

PARALLEELSESSIOONID

SESSIOON 1

Vead on head. Turvaline koosloomise keskkond luumentrüki ja impromänguga, Tea Lemberpuu

Kunstnik Tea Lemberpuu töötoas eksperimenteeritakse fotopaberi ja -keemiaga, mille puhul pilt tekib valguse, aja ja juhuse koosmõjul. Ühtviisi põnevad on protsess ja ka tulemus, kusjuures viimane ei sõltu liiga palju varasemast kogemusest. Lisaks saavad osalejad läbi improharjutuste kogeda keha ja hääle kasutamise toetavat mõju. Tegevuste kompassiks võetakse küsimus: kuidas ma ennast tunda tahan? Praktiline tegevus on vorm, mis võimaldab soovitud tundeid ellu rakendada. Impromängu üks põhimõtetest – vead on head – loob turvalise ning õppimist toetava koosloomise keskkonna. Töötuba põhineb projekti „Kunstnikud on kohal“ raames 2026. aasta kevadel Narva Pähklimäe koolis läbi viidud tegevustel ja toimub eesti keeles.

SESSIOON 2 

Surnuaed või kogukond ehk muuseumi erinevad äärmused, Frederik Klanberg 

Muuseumide olulisimaid eesmärke on kultuuripärandi säilitamine. Sellest põhifunktsioonist lähtuvalt võiks arvata, et muuseum ei vaja enda ümber kogukonda. Samas näivad kogukonnad vajavat muuseumi. Ebaturvaline maailm tekitab vajaduse leida turvalisi kogunemispaiku. Kumu kunstimuuseumis korraldatud publikuprojektide „Aktivismikool“ ja „Harjutused ühte hoidmiseks“ algatuste näitel uurime, kuidas saab muuseum olla eelkõige noortele turvaline ruum meie ühise tuleviku kujundamiseks. Erilist tähelepanu pöörame noorte koosloomepädevuste arendamisele ja selleks vajalikele jätkusuutlikele koostöövormidele koolidega. Lisaks arutleme, millised väärtused võiksid sellist tegevust suunata. Sessioon algab lühiloenguga, kus lisaks praktilistele näidetele Kumu kunstimuuseumist tutvustatakse lühidalt ka teoreetilisi raamistikke, mis võiksid selles töös tuge pakkuda. Rakendatakse ka osalejate enda teadmisi ja kogemusi, et kooruks välja ühine nägemus selle töö võimalustest. Sessioon toimub eesti keeles.

SESSIOON 3 

Linna peegeldamine: narratiivne kaardistamine koos sõbraga, Kjell Caminha

Sessioon pakub praktilisi viise Caminha performatiivsetel jalutuskäikudel kasutatava narratiivse kaardistamise meetodi rakendamiseks. Osalejaid julgustatakse jagama isiklike vaateid ja suhteid Narva või omaenda kodulinnaga. Ootame liituma neid, kes on huvitatud noorte ja täiskasvanute kaasamisest oma kohaliku avaliku ruumi ühisesse uurimisse. Nimetatud meetodit on võimalik oma vajadustele vastavalt arendada või kohandada. Sessioon toimub inglise keeles, tõlge eesti või vene keelde on võimalik.

SESSIOON 4 

Avaliku ruumi ja kunstiga koos kasvamine: jagatud omandiõigus noorteprojektis Cotyledon, kuraatorid Anna Jensen ja Eliisa Suvanto

Sessiooni käigus esitlevad kuraatorid Anna Jensen ja Eliisa Suvanto oma projekti „Cotyledon“, mida toetab Soome Kultuurifond. Noortega koostööd tehes on nad kaardistanud juhiseid tulevikus loodavale avalikule kunstile ning kutsunud noori üles mõtlema avalikule ja poolavalikule ruumile kui igapäevasele osale oma elust, olenemata nende endi elukeskkonnast. Projekt esitab küsimuse, milline näeks avalik kunst välja, kui selle loojad vaataksid pigem tulevikku, ning kas avalik kunst saab olla pikaajaline ja elav projekt, mis kasvab ja areneb koos selle loojatega. Millised suhted võivad tekkida, kui omand on jagatud ja määramatu kestusega, ning kuidas see muudab suhet teose loomise kohaga? Sessioon toimub inglise keeles.

SESSIOON 5 (interneti vahendusel) 

Lapsed ja pered loovad minapilti koos algoritmidega ja ilma nendeta: pilootprojekt „Tere tulemast meie TI-mängumaale“. Heaolupõhisema, lastekeskse tehisintellekti suunas, Jose Antonio Gordillo Martorell

Tehisintellekt (TI) on üha enam integreeritud laste õpikeskkondadesse ja loomingulisse eneseväljendusse. Varase lapsepõlve haridusuuringud toovad esile nii selle nihke potentsiaali kui ka sellega seotud keerukad küsimused. Generatiivne TI saab täiendada personaalset õppimist, multimodaalset kaasatust ja loomingulist uurimist, kuid samas tuleb rõhutada, et see tehnoloogia pole loodud lapsi silmas pidades. See asjaolu tekitab küsimusi generatiivse TI arengulise sobivuse, agentsuse ja eetiliste kaitsemeetmete kohta. Erinevates uuringutes on aga peaaegu tähelepanuta jäänud üks oluline mõõde: laste endi emotsionaalne kogemus, kui tehisintellekt nende loomingulistes protsessides osaleb.

Selles sessioonis tutvustame pilootprojekti „Tere tulemast meie TI-mängumaale“ (Welcome to Our PlAIground), mis keskendub emotsionaalsele agentsusele lapse ja tehisintellekti loomingulises suhtluses. Projekti viivad läbi Helsingi Ülikool, Oulu Ülikool ja Zürichi Pestalozzi Raamatukogu võrgustik. Loominguliste ülesannete abil nagu joonistamine ja autoportreede tegemine uurime, kuidas lapsed saavad tehisintellektiga suhelda nõnda, et nad ei unustaks kunagi tõsiasja, et tegemist on programmi, mitte inimesega. Veebisessioon toimub inglise keeles.

II TEEMA 

Kunsti j loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses 

ETTEKANDED

Kogukondliku kunstiteraapia globaalsed perspektiivid: uuringud, definitsioonid ja praktikad, Emily Goldstein Nolan

Kogukondlikku kunstiteraapiat (Community Art Therapy) on kunstiteraapia ajaloo jooksul ja selle kohta käivas kirjanduses käsitletud mitmes eri vormis: sotsiaalse tegevuse kunstiteraapia (Social Action Art Therapy), avaliku praktika kunstiteraapia (Public Practice Art Therapy), kogukonnapõhine kunstiteraapia (Community-Based Art Therapy), muuseumipõhine kunstiteraapia (Museum-Based Art Therapy) jne. Selle alla loetakse avatud stuudiod, kunstitarud (Art Hives) ja kogukondlikud kunstiteraapia stuudiod.

Esitluse autor Emily Goldstein Nolan: „Märgates nende lähenemisviiside kattuvust, tekkis mul uudishimu, kuidas need praktikud toimivad kogukondades, mis võivad minu omast erineda. Kui hakkasin aga sellekohast kirjandust uurima, sisaldas see infot vaid Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Aasia, Austraalia ja Kanada kohta. Tahtsin suhelda kogukondades töötavate kunstiteraapia praktikutega üle maailma, et mõista, kuidas nad oma tööd määratlevad ja sellele lähenevad.“ 

Esitlus annab ülevaate Nolani kogukondliku kunstiteraapia valdkonnas läbi viidud uuringust, selle tulemustest ja praktilistest näidetest ühe eraalgatusliku organisatsiooni töös Milwaukees (Wisconsin, USA).

Suhtlusruumide loomine: kogukonna ja kuuluvustunde arendamine kunsti abil, Julia Volonts

Ettekanne kajastab kogukonnapõhise kunstiteraapia pidevalt kasvavat tähtsust koostööl põhinevates ja interdistsiplinaarsetes loomingulistes ruumides. Tuginedes rahvusvahelistele projektidele ja avalikkusele suunatud praktikale, uurib loeng, kuidas jagatud loominguline eneseväljendus saab toetada dialoogi, ühenduste loomist, üksteisemõistmist ja kollektiivset refleksiooni erinevates ühiskondlikes ja kultuurilistes kontekstides.

Muuseum kui kogukonna vaimse tervise majakas, Dagmar Narusson

Muuseumi sisenedes astume teistsugusesse paika. Me katkestame oma igapäevased tegemised ja teekonnad ning kohtume läbimõeldud ruumis kunsti, kultuuriväärtuste ja lugudega. 

Muuseum ei paku üksnes esteetilist kogemust, vaid ka psühhosotsiaalset heaolu toetavat struktureeritud ruumi. Turvalise, toetava ja lõõgastumist võimaldava keskkonnana on muuseumil vaimule ja kehale tervendav mõju. Kaunilt korrastatud ruumi ning inspireerivate ja huvitavate tegevuste kaudu võime kogeda rahu, avastada kellegi teise loo kaudu värske vaate (oma) elule ning tunnetada tasapisi sisemise korrastatuse esilekerkimist. Muuseumid on sageli kogukonna identiteedi hoidjad või taasavastamise paigad ja saavad seeläbi toetada kogukonna elujõudu.

PARALLEELSESSIOONID

SESSIOON 1

Kogukonna ökosüsteemid: suhete ja kuuluvuse kaardistamine, Julia Volonts

Looduse metafooridele ja loovale eneseväljendusele tuginedes kutsub see kogemuslik töötuba osalejaid uurima indiviidi, kogukonna ja keskkonna vahelisi suhteid. Loova kaardistamise ja kunstitöö kaudu uurivad osalejad, mis täpselt toetab ühenduste loomist, vastupidavust, kuuluvust ja hoolivust nii isiklikus kui ka kollektiivses ruumis. Visualiseerimist, kunstitegevust ja ühist mõttevahetust ühendav töötuba julgustab osalejaid mõtisklema selle üle, kuidas loovus ja loominguline tegevus saab erinevates ühiskondlikes kontekstides koostööd, üksteisemõistmist ja kogukonna heaolu toetada. Sessioon toimub inglise keeles.

SESSIOON 2

Praktiline muuseumikunstiteraapia töötuba, Maria Šulman

Kutsume osalejaid aega maha võtma ning kohtuma iseenda ja kunstiga viisil, mis loob ruumi märkamisele. Töötoas kasutatakse muuseumikunstiteraapia lähenemist ning süvenetakse valitud teostesse Maria isiklikust kunstikogust. Lilled, aiad ja maastikud saavad siin metafooriks emotsioonidele, mälestustele ja sisemistele seisunditele. Vaatlemise, eneserefleksiooni ja loomingulise kogemuse kaudu uurime, kuidas kunst võib toetada kontakti iseenda ja teistega. Sessioon toimub eesti keeles.

SESSIOON 3 

Aeglase vaatamise kunst, Minni Hein

Uuringud näitavad, et enamik inimesi veedab ühe kunstiteose ees vähem kui pool minutit. Mis juhtuks aga siis, kui võtaksime teadlikult aega? Aeglane vaatamine (ingl slow looking) on ülemaailmne trend, mis kogub populaarsust ka Eestis. Selle eesmärk on kogeda kunsti sügavamalt, kui kiire, vilksamisi vaatamine seda võimaldab. Töötoas jagab Minni Hein oma kogemusi kohalolu loovate näitusetuuride läbiviimisest ning pakub võimalust neid meetodeid ka ise katsetada. Osalejad saavad kaasa praktilisi ideid nii koolitundide rikastamiseks kui ka isiklikeks näitusekülastusteks. Sessioon toimub inglise keeles.

SESSIOON 4 

Kunstiteraapia kohtub avatud dialoogiga, Dagmar Narusson, Mariliis Tähepõld & Marju Kask

Sessioonil põimuvad kunstiteraapia meetodid ja avatud dialoogi põhimõtted, luues ruumi koosolemiseks ning uuteks viisideks üksteiseni jõudmisel. Osalejad saavad vahetu kogemuse sellest, kuidas kunstilise eneseväljenduse ja dialoogi sobitamine aitab luua turvalist ühendust, toetada üksteise kuulamist ning avada uusi tähendusi iseendis ja suhetes. Sessioon toimub eesti keeles.

SESSIOON 5

Tantsu- ja liikumisteraapia töötuba, Christin Taul

Töötoas uurime läbi tantsu- ja liikumisteraapia tehnikate kehateadlikkust, kohalolu, kehalist loomingulist eneseväljendust ja koosolemise võimalusi. Me lamame, sirutame, hüppame, rullime. Me otsime viise, kuidas on mõnus liikuda ise ja koos teisega. Me võtame aega, et märgata iseennast ja end ümbritsevat kogu kehaga. Sessioon toimub eesti keeles.

Esinejate tutvustused

Marju Kask on pikaajalise kogemusega kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalvaldkonna projektide produtsent. Oma töös ja uuringutes on ta pühendunud laste ja noorte kooskasvamisele kultuuris, kogukondade arendamisele ning loovuse ja dialoogi kaudu sildade loomisele. Lisaks korralduslikule rollile viib ta läbi ka töötoa, tuues kaasa oma teadmised avatud dialoogi praktikuna. Igapäevaselt töötab Marju Eesti Lastekirjanduse Keskuses arendusjuhina.

Johanna Rannula on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala ning käinud õppimas ka Hollandis, Venemaal, Portugalis ja Jaapanis. Ta on töötanud Tallinna Linnamuuseumis näituste ja ürituste juhi ning projektijuhina. Alates 2021. aasta lõpust on Johanna Narva kunstiresidentuuri juht. Ta on NARTis pööranud erilist tähelepanu Narva kogukonna kaasamisele, viies ellu avaliku ruumi ja hariduslikke algatusi, mis suhestuvad kohalike paikadega, näiteks Narva Veneetsiaga. Talle on antud Kultuurkapitali tunnustuspreemia ja Ida-Virumaa aasta noore tegija tiitel. Ida-Virumaa on Johannale tuttav juba varasemast, kuna tema maakodu asub Lüganusel, kus ta peab hobust ja eeslit.

Hanna-Liis Kont on kuraator ja kunstiteadlane, kes soovib panustada kunsti abil laste ja täiskasvanute sotsiaalsesse ning emotsionaalsesse heaollu. Sageli kasutab ta oma töös osalusel põhinevaid lähenemisi ja algatab koostöid erinevate valdkondade ning kogukonnarühmade esindajate vahel. Hanna on kunstihariduse platvormi „Kunst loob lähedust“ juht. Koos platvormi töögrupiga korraldab ta õppetegevusi ja koolitusi Eesti erinevates näitusepaikades ning koolides. Tema tegevust praktiku ja uurijana aitavad raamistada doktoriõpingud ning töö õppejõuna Eesti Kunstiakadeemias.

Kjell Caminha on Brasiilia kunstnik ja õppejõud, kes elab Göteborgis ning töötab Göteborgi Ülikooli Kunsti- ja Disainiakadeemias (HDK-Valand), kus ta viib läbi avaliku kunsti kursust ja peab loenguid erinevates kujutava kunsti programmides. Tema praktika keskendub dekolonialistliku dialoogi kuraatoorsete strateegiate väljatöötamisele, mille mõju on tuntav nii tema pedagoogilises töös, kunstilises uurimistöös kui ka kunstilistes praktikates. Praegu uurib ta, kuidas dekolonialistlikud praktikad saavutavad sotsiaalset mõju kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade juhitud organisatsiooniliste mudelite kaudu. Keskendudes kogukondade juhitud tegevustele, katsetab ta erinevaid agentsuse, jagatud autorluse ja kuuluvuse teemalisi ideid oma tulevaste praktikate katalüsaatoritena. Kõik see avaldub performatiivsetes jalutuskäikudes ja uurimistöös, mis hõlmavad kunstilisi eksperimente külalislahkuse, kollektiivse kaardistamise ja pluriversaalsuse harjutamise teemadel, kasutades visuaalseid ja ruumilisi vahendeid, et koos osalejatega uurida seisukohti mitmekesistes sotsiaalsetes kontekstides.

Anna Golubeva töötab TÜ Narva kolledžis. Ta on õpetaja, koolitaja ja uurija, keda huvitavad mitmekeelsuse ja sihtkeeles õpetamisega seotud teemad. Annal on õnnestunud teha koostööd erinevate asutuste ja partneritega üle Eesti, muuhulgas NARTiga. Ta on töötanud mitmekeelse hariduse valdkonna konsultandina OSCE ja UNICEFi projektides. Talle on oluline, et mitmekeelsust nähtaks loomuliku osana meie elust ja haridusest. Keeleõppe juures peab ta tähtsaks elulähedust ja autentsust.

Tea Lemberpuu on kunstnik, kelle looming keskendub aja ja aegluse, piiride ja juhuslikkuse, nähtavuse ja varjatuse küsimustele. Ta töötab maali ja kaameravaba fotograafiaga, uurides, kuidas piirangud, kordus ja materiaalsed protsessid suunavad kujutise tekkimist ning vähendavad autori kontrolli. Tea on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali (BA, 2023) ja kaasaegse kunsti eriala (MA, 2025). Talle on antud EKA noore kunstniku preemia ning ta on Tartu Kunstnike Liidu liige.

Frederik Klanberg on kriitilise kunstihariduse vahendaja, kes töötab praegu Kumu kunstimuuseumis haridus- ja publikuprogrammide kuraatorina ning Eesti Kunstiakadeemias külalisõppejõuna. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Hollandi Kuninglikus Kunstiakadeemias fotograafia erialal ning magistrikraadi Rotterdami Piet Zwarti Instituudis kunstihariduse erialal. Frederik on huvitatud sellest, kuidas kunst ja kultuuriinstitutsioonid saavad luua tingimusi kollektiivseks arenguks. 

Anna Jensen ja Eliisa Suvanto on Soome kollektiivse, kohaspetsiifilise ja mitteinstitutsionaalse nüüdiskunsti pioneerid. Kuraatoriduo on ellu viinud mitmesuguseid projekte, mis käsitlevad ressursside, sotsiaalsete struktuuride, ligipääsetavuse ja eksponeerimispraktikatega seotud küsimusi. Anna ja Eliisa on Pori kulttuurisäätö asutajad ja aktiivsed liikmed. Neid motiveerib uurimistöö, kollektiivne töö, olemasolevad ressursid ja aktivism. Pori kulttuurisäätö on alates 2013. aastast keskendunud kohaspetsiifilistele näitustele, tellinud uusi kunstiteoseid ja loonud omaenda nomaadliku biennaali, mis toimub erinevates kohtades.

Jose Antonio Gordillo Martorell (PhD) on Šveitsis asuva Cultural Inquiry asutaja ja tegevjuht. Tal on 26 aastat kogemusi hariduse, kollektiivse loovuse, sisu koosloome, muutustele orienteeritud strateegiate, osaluse ja kogukonnaloome valdkonnas ning tema kirg on vähemusrahvuste ja esindamata kultuuriliste häälte demokratiseerimine kultuuriväljal. Ta on loonud laste nõukodasid erinevates maailma muuseumides, näiteks Valencia Kunsti- ja Teaduslinnas, Norrbotteni Muuseumides, Mumbai Lahenduste Muuseumis ja Kaplinna Zeitzi Kaasaegse Kunsti Muuseumis. Jose soovib erinevate organisatsioonide strateegiliste tööriistadena luua uusi laste- ja looduskeskseid narratiive. Tema peamised töövaldkonnad on laste osalemine demokraatiat tõhustavates organisatsioonides, põlisrahvaste, eakate ja laste generatiivse tehisaru disainmõtlemisel põhinev kodanikuosalus (suutlikkuse suurendamine), muuseumide loomise ja ellurakendamise järelevalve, uued kogukonnapõhised rahakogumisviisid ning „pehmete“ mänguliste organiseerimisoskuste omandamine ja koolitamine.

Mariliis Tähepõld on kutseline loovterapeut (MSc) visuaalkunstiteraapia suunal, avatud dialoogi praktik ja koolitaja, kes lähtub oma töös põhimõttest, et loovus on tervise ja heaolu alus. Tema põhisihtrühmaks on väikelapsed ja täiskasvanud, sealhulgas on tal pikaajaline kogemus kroonilise haigusega laste ning nende perede töös. Mariliisi üheks südameasjaks on vanema ja lapse vahelise suhte toetamine kunsti- ja käelise tegevuse kaudu. Uudishimuliku praktiku ja koolitajana paelub teda loovteraapiate rakendamine erinevates valdkondades ja kontekstides.

Emily Goldstein Nolan (PhD, LPC, ATRL, ATR, BC, SEP) on Syracuse’i Ülikooli praktikaprofessor ja praktikate koordinaator, professionaalne nõustaja ja kunstiterapeut. 2012. aastal asutas ta Wisconsinis Milwaukees kogukonnapõhise kunstiteraapia mittetulundusühingu Bloom Art and Integrated Therapies, Inc. Emily arendab ja juhib Bloomi kogukonnapõhiseid kunstiteraapia programme. Ta on pühendunud kunstiteraapia haridusele ja uurimistööle ning tööle traumasid ja rõhumist kogenud inimestega, sisendamaks neile tunnet, et neid nähakse, kuuldakse ja mõistetakse.

Julia Volonts (MA, ATR-BC, LCAT) on USA litsentseeritud ja sertifitseeritud kunstiterapeut, dotsent ning rahvusvahelise platvormi Art Therapy Lab asutaja. Jagades oma aega New Yorgi ja Riia vahel, on ta spetsialiseerunud kultuuridevahelisele kogukonnatööle, uurib põlvkondadevahelist traumat ja kannab kunstniku-kunstiterapeudi kahetist identiteeti. Praegu töötab ta Marylandi Ülikooli Notre Dame’i kunstiteraapia osakonna dotsendi ja kraadiõppe teaduskoordinaatorina, olles omandanud kunstiteraapia magistrikraadi New Yorgi Visuaalkunstide Koolist. Endise Fulbrighti stipendiaadina viis ta läbi kunstiteraapia uuringuid Riia Stradiņši Ülikoolis, omades ka Harvardi Meditsiinikooli välja antud Globaalse Vaimse Tervise Sertifikaati trauma ja taastumise alal. Julia on Euroopa Kunstiteraapia Föderatsiooni (EFAT) aktiivne juhtfiguur, osaledes selle konverentsikomitees ning kunstide ja muuseumide töörühmas. Oma erapraksise ja kunstiteraapia labori kaudu toetab ta noori täiskasvanuid elumuutuste läbimisel ning ärevusest ja traumadest ülesaamisel ning on samal ajal loonud rahvusvahelisi loomeresidentuure, mis ühendavad terapeute, kunstnikke ja tervishoiutöötajaid kogu maailmas.

Minni Hein on pikaaegse muuseumipedagoogika kogemusega kunstiõpetaja, kes laiendas hiljuti ainealast ampluaad ka eesti keele ja kirjanduseni. Minni missioon on tuua kohalolu ja kunstirõõm nii koolitundidesse, enda korraldatavatesse meditatiivsetesse kunstitöötubadesse kui ka ühiskonda laiemalt. Aeglase vaatamise ringkäike on Minni läbi viinud alates 2018. aastast.

Maria Šulman on loovterapeut ja nõustaja, kes töötab üksikisikute, paaride ja peredega. Lisaks sellele töötab ta gruppidega, viies läbi loomingulisi töötubasid ja koolitusi. Ta on külalislektor Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate osakonnas. Oma töös keskendub Maria vaimse tervise, loovuse ja suhete toetamisele. Ta on töötanud nii rehabilitatsioonimeeskondades kui ka erasektoris. Viimasel ajal on tema suurimateks huvivaldkondadeks kujunenud muuseumikunstiteraapia, kunsti kogumine ja maalimine. 

Dagmar Narusson (PhD) on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadur ja õppejõud, kogukondade uurimisrühma juht, avatud dialoogi ja dialoogilise praktika superviisor-treener ja suhtlemistreener. Ta õpetab TÜ magistrikaval „Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ ja Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks teeb Dagmar uurimistööd kogukondade arendamise ja saarelisuse teemadel ning vaimse tervise taastumise valdkonnas.

Christin Taul on Tallinnas elav ja töötav tantsukunstnik ja -õpetaja ning tantsu- ja liikumisterapeut (MSc). Ta lähtub oma praktikates sellest, et inimene on loodud liikuma ja nii iseennast kui maailma kehaliselt kogema. Teda paelub aeglane ja terviklik kohalolu ning kehalised kohtumised iseenda ja teisega. Ta juhendab täiskasvanud “mittetantsijate” tantsugruppe ja unistab sellest, et improvisatsiooniline tantsimine ja keha kaudu kogemine jõuaks rohkemate inimesteni. Et me tantsiks kodus, tööl, tänaval, koolis, looduses, kunstimuuseumides ja kõikjal, kus isu tekib.

Varem toimunud

Näituse „Viltuse maja saladused“ loomislugu

Hea kolleeg, kui sa tegeled näituste projektijuhtimise, kureerimise ja arendamisega, siis Eesti Muuseumiühing ja Tartu kunstimuuseum ootavad sind 12. mail algusega kell 14.00 näituste teemal kaasa mõtlema ja arutama.

Üritustesarja „Muuseumid ja näitused“ raames saab kuulda Tartu kunstimuuseumi auhinnalise „Viltuse maja saladused“ näituse kureerimise kogemusest. Tunnustatud kunstnike ja laste koostöös loodud interaktiivsete teoste abil oli näitusel võimalik kohaeal ise kunsti luua, uusi reegleid leiutada ja läbi seinte rännata. Erinevate osapoolte mõtted, ideed ja unistused põimis osavalt kokku kuraator Hanna-Liis Kont koos projekti „Kunst loob lähedust“ töögrupiga. Kuidas sündis idee? Kuidas põimusid kokku erinevate koostööpartnerite nägemused? Kui kerge või raske oli veenda muuseumi meeskonda katsetama ebatraditsioonilisi lahendusi? Mis oli selle näituse kureerimistöö suurim üllatus ja õnnestumine?

Näitus „Viltuse maja saladused“ sai muuseumide aastaauhindade galal aasta parima ajutise näituse tiitli.

Kohtumine on tasuta, kuid pane end kirja siin.

Kohtumine kestab maksimaalselt kolm tundi.

Muuseum ja näitused on üritustesari, mis ühendab muuseumide näitusetöös osalejaid: praktikuid ja teoreetikuid. Kohtumistel jagame kogemusi ja otsime lahendusi, arutleme ühiskonnas aktuaalsete teemade ja suundumuste üle ning sellest, mil moel need näitusetöös ilmnevad.

Lisainfo:
Anu Viltrop
anu@muuseum.ee
Tel: +372 5665 9118

Töötoad ja viimane kuraatorituur

Veel kuni 2. veebruarini pakub avastamisrõõmu meie kogu pere interaktiivne näitus „Viltuse maja saladused“. Siin saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud koos katsetada ja loominguliselt tegutseda. Tuntud kunstnike ja laste koostöös loodud teosed kutsuvad teid ise uusi reegleid leiutama ja isegi läbi seinte rändama!

Näituse eelviimasel lahtiolekupäeval, 1. veebruaril toimuvad töötoad ja viimane kuraatorituur. Osalemiseks on tarvis soetada näitusepilet.

Töötoad kell 11.00–13.00

Esimesel korrusel toimub töötuba, kus mängitakse reeglite leiutamise mängu. Osalejad saavad proovida läbi kunstnike loodud juhiseid, mõelda välja oma reegleid ja luua ajutisi skulptuure. Töötuba juhendab näituse kuraator Hanna-Liis Kont. Tule ja loo oma reeglid!

Kolmandal korrusel ootab teid „Värvusõpetuse töötuba“, kus meie muuseumipedagoog Kristel Sibula juhendamisel saab katsetada kolmest põhivärvist ülejäänud värvitoonide kokku segamist. Töötoas räägime lisaks värvide ja tunnete seostest ning avastame värvide segamise mõju meie emotsioonidele. Värvide kaudu õpite enda kohta midagi uut!

Viimane kuraatorituur näitusel „Viltuse maja saladused“

Kell 14.00  toimub Tartu Kunstimuuseumis näituse „Viltuse maja saladused“ viimane tuur, mida viib läbi kuraator Hanna-Liis Kont. Tuurile lisavad omapoolseid kommentaare ka näituse noored teejuhid. Ekskursioon on eesti keeles.

Väljapanek toob kokku mängulised kunstiteosed, mille valmimisse on lisaks kunstnikele panustanud Lõuna-Eesti lapsed ja lastega pered. Näituse eesmärk on tuua kaasaegne kunst lastele lähemale ja toetada kunsti abil sotsiaalsete oskuste kujundamist. Eksponeeritud teosed kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd.

Näitus ja seda saatev publikuprogramm toimub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kunst loob lähedust” raames ja on osa Tartu Kunstimuuseumi näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammist.

Arutelu: Kuidas rääkida lastega sõjast?

16. jaanuaril kell 17.30-19.30 toimub Tartu Kunstimuuseumis õpetajatele, lapsevanematele ja kõigile huvilistele suunatud arutelu teemal, kuidas rääkida lastega sõjast. Arutelu viivad läbi lasteraamatu „Kukupai ja kukurudza“ autor ning eripedagoog Hanna Davõdova ja psühholoog-pereterapeut Julia Laanemets. Vestlus toimub eesti ja inglise keeles. Üritusele registreerumine on lõppenud. Osalemiseks tuleb muuseumis soetada ka näitusepilet.

Vestluse raames tutvustatakse ka raamatut „Kukupai ja kukurudza“, mis on lugu tundliku ja vaikse loomuga Hanna sõprusest nutika ja heatahtliku Mattiasega. Hanna pere tuli sõja eest Ukrainast Eestisse ja eesti sõber aitab tal uues elus hakkama saada. Mõlemad õpivad seejuures palju huvitavat teise kodumaa, rahva ja keele kohta.

Teksti ja piltide autor Hanna Davõdova on hariduselt eripedagoog ja tegeleb ka kunstiteraapiaga. Ta jõudis Ukrainast Eestisse esimeste sõjapõgenike hulgas. Peategelase kaudu kirjeldab ta väikeste põgenike tundeilma ja kohanemisraskusi. Nii eesti kui ukraina keeles ilmunud raamat on mõeldud 9–12aastastele lastele, nende õpetajatele ja vanematele. Raamatut saab kasutada töös erinevate laste gruppidega, et toetada arutelusid keerulistel teemadel nagu sõda, üksildus, sõprade leidmine ja erinevuste väärtustamine. 

Julia Laanemets töötab igapäevaselt peredega oma erapraksises ning koolitab lapsevanemaid positiivse vanemluse programmi „Imelised aastad“ raames. Ta on töötanud ka haridussüsteemis, aidates õpetajatel ja vanematel leida laste arengut, tervist ja heaolu toetavaid lahendusi.

Kohtumine on osa lastele ja peredele suunatud näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammist.

Viipekeeletõlgiga näitusetuur

Neljapäeval, 9. jaanuaril 2025 kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis viipekeeletõlgiga tuur näitusel „Viltuse maja saladused”. Tuuri viib läbi näituse kuraator Hanna-Liis Kont.

Tuurile pääseb näitusepiletiga. Pileteid saab osta muuseumipoe kassast. Puudega inimene ja tema saatja pääsevad näitusele tasuta! Tuurile on oodatud ka need külastajad, kes ei vaja tõlget viipekeelde!

Väljapanek toob kokku mängulised kunstiteosed, mille valmimisse on lisaks kunstnikele panustanud Lõuna-Eesti lapsed ja lastega pered. Näituse eesmärk on tuua kaasaegne kunst lastele lähemale ja toetada kunsti abil sotsiaalsete oskuste kujundamist. Eksponeeritud teosed kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd.

„Viltuse maja saladused“ on kunstihariduse projekti „Kunst loob lähedust“ peasündmus ja kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Näitus on avatud veel kuni 02. veebruarini.

Värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötuba

Tartu Kunstimuuseum kutsub täiskasvanuid osalema põnevas värviõpetuse ja kunstiteraapia töötoas laupäeval, 14. detsembril kell 12.00. Töötuba viib läbi kunstnik Jarõna Ilo.

Läbi praktilise tegevuse tutvustab Jarõna, kuidas segatakse kolmest põhivärvist kõik ülejäänud värvid. Tähelepanu pööratakse värvide ja tunnete seostele ning sellele, kuidas mõjub värvide segamine meie emotsionaalsele seisundile. Värvusõpetusel põhinev kunstiteraapia töötuba võimaldab oma tundeid mõista ja välja elada. Tunded ja värvid kohtuvad alateadvuse tasandil ning osaleja saab protsessi käigus enda kohta rohkem teada.

Jarõna Ilo on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. 2017. aastast on ta läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.

Töötuba toimub eesti keeles ja kestab 1,5 tundi.

Kõik vajalikud materjalid on kohapeal olemas. Kuna tegeleme maalimisega, soovitame valida riietuse, mille puhul ei pea muretsema, kui akrüülvärv peaks sellele sattuma.

Töötoas osalemine näitusepiletiga. Osalejate arv on piiratud, palume end eelnevalt registreerida SIIN.

Töötuba toimub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kunst loob lähedust” raames ja on osa Tartu Kunstimuuseumi näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammist.

Jälgi üritust Facebookis.

Giidiga helirännak

„Murrangu hinged” on kahekesi kogetav helirännak, mis kestab umbes 20 minutit ja kulgeb läbi Tartu Kunstimuuseumi teise korruse näitusesaalide. 16. novembril avaneb soovijatel taas võimalus osaleda giidiga rännakul, kus külastaja paariline on Shaté Tantsukooli tantsija.

Teose käigus saavad mõlemad paarilised kõrvaklapid, kust kostavad liikumisjuhised, mille abil juhatatakse teineteist kättpidi läbi nelja näitusesaali. Mõlemad osalejad saavad olla nii teejuhi kui ka rändaja rollis. Teejuht alustab esimesena juhatamisega ning poole teekonna peal vahetatakse rollid. Lisaks saavad mõlemad paarilised spetsiaalsed prillid, kust paistab läbi vaid valgus ja mis on ees sellel paarilisel, kes on parasjagu rändaja rollis.

Rännakut saab läbida nii eesti kui ka inglise keeles, osalemiseks tuleb eelregistreerida, valides endale sobiva aja (kell 11.30; 12.00 või 12.30), ja soetada kohapeal näitusepilet. Kohtade arv on piiratud. Kui te olete registreerunud ja ootamatul põhjusel ei saa osaleda, siis palume alati teavitada korraldajaid meiliaadressil katrin.looke@tartmus.ee. Helirännakut soovitame alates 6. eluaastast.

Teose „Murrangu hinged” autorid on kunstnikud Lundahl & Seitl ja see on osa nende performatiivsete kõrvaklapiteoste seeriast „Kadunud ruumi sümfoonia“. Rännaku käigus kohtuvad osalejad ka teosega „Viltuse maja mälestused“, mis koosneb kahest erinevast installatsioonist: „Kuulavast kaevust“ ja „Sosistavast seinast“. „Viltuse maja mälestused“ on valminud kunstnike Lundahl & Seitl ja Jaakko Autio koostöös.

Lundahl & Seitl on Rootsi kunstnikud, kes elavad ja töötavad Stockholmis. Nende eri meeli puudutavates projektides saab näitusest inimestevaheline protsess, milles kasutatakse koreograafiat, füüsilisi objekte ja aega.

Jaakko Autio on Soome helikunstnik, kelle teosed peegeldavad inimestevahelist ruumi, ettearvamatust ja empaatiavõimet. Need lahkavad identiteediküsimusi, lammutavad hierarhiaid ja seavad kahtluse alla väljakujunenud eksisteerimisviisid.

Kuraatori­tuur

Neljapäeval, 14. novembril kell 18.00 tutvustab kuraator Hanna-Liis Kont näitust „Viltuse maja saladused”. Tuurile lisab omapoolseid kommentaare üks näituse noortest teejuhtidest. Ekskursioon on eesti keeles, osalemiseks on tarvis soetada näitusepilet.

Väljapanek toob kokku mängulised kunstiteosed, mille valmimisse on lisaks kunstnikele panustanud Lõuna-Eesti lapsed ja lastega pered. Näituse eesmärk on tuua kaasaegne kunst lastele lähemale ja toetada kunsti abil sotsiaalsete oskuste kujundamist. Eksponeeritud teosed kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd.

Isadepäev muuseumis

10. novembril ootame rõõmuga kõiki isasid koos oma peredega Tartu Kunstimuuseumisse! Isadepäeva puhul on perepiletid tasuta ning kõiki külastajaid tervitab magus üllatus.

Avastamisrõõmu pakub kogu perele meie interaktiivne näitus „Viltuse maja saladused“. Siin saavad nii lapsed kui ka täiskasvanud koos katsetada ja loominguliselt tegutseda. Tuntud kunstnike ja laste koostöös loodud teosed kutsuvad teid ise uusi reegleid looma ja isegi läbi seinte rändama!

Töötoad kell 12.00–15.00

Esimesel korrusel toimub töötuba, kus mängitakse reeglite leiutamise mängu. Osalejad saavad proovida läbi kunstnike loodud juhiseid, mõelda välja oma reegleid ja luua ajutisi skulptuure. Töötuba juhendab näituse kuraator Hanna-Liis Kont. Tule ja loo oma reeglid!

Kolmandal korrusel ootab teid „Värvusõpetuse töötuba“, kus meie muuseumipedagoog Kristel Sibula juhendamisel saab katsetada kolmest põhivärvist ülejäänud värvitoonide kokku segamist. Töötoas räägime lisaks värvide ja tunnete seostest ning avastame värvide segamise mõju meie emotsioonidele. Värvide kaudu õpite enda kohta midagi uut!

Kõigile töötubades osalejatele kingitakse 20% sooduskood Tartu Kunstimuuseumi e-poes ostlemiseks.

Lisaks ootab kõiki huvilisi põnev aardejaht! Osalege ühiselt aardejahis, mis juhatab teid läbi näituse ja aitab avastada selle saladusi veelgi põnevamal viisil.

Tulge kogu perega muuseumisse ja looge unustamatuid mälestusi, mida saate hiljem rõõmuga meenutada!

Värvusõpetuse töötuba

Kutsume 9–15-aastaseid lapsi  osalema põnevas värviõpetuse töötoas laupäeval, 9. novembril kell 12.00 Tartu Kunstimuuseumis. Töötuba viib läbi kunstnik Jarõna Ilo.

Läbi praktilise tegevuse tutvustab Jarõna, kuidas segatakse kolmest põhivärvist kõik ülejäänud värvid. Tähelepanu pööratakse värvide ja tunnete seostele ning sellele, kuidas mõjub värvide segamine meie emotsionaalsele seisundile. Värvusõpetusel põhinev töötuba võimaldab oma tundeid mõista ja välja elada. Tunded ja värvid kohtuvad alateadvuse tasandil ning osaleja saab protsessi käigus enda kohta rohkem teada.

Jarõna Ilo on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. 2017. aastast on ta läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.

Töötuba toimub eesti keeles ja kestab 1,5 tundi.

Kõik vajalikud materjalid on kohapeal olemas. Kuna tegeleme maalimisega, soovitame valida riietuse, mille puhul ei pea muretsema, kui akrüülvärv peaks sellele sattuma.

Töötoas osalemine näitusepiletiga. Osalejate arv on piiratud, palume end eelnevalt registreerida siin.

Töötuba toimub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti „Kunst loob lähedust” raames ja on osa Tartu Kunstimuuseumi näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammist.

Vestlusring

Kuidas toetada laste ja noorte omaalgatuslikke projekte?

Alates 1. oktoobrist on võimalik osaleda virtuaalsetes vestlusringides, mille eesmärk on toetada laste ja noorte omaalgatuslike projektide kavandamist. Osalema on oodatud laste ja noortega töötavad haridus-, kunsti- ja sotsiaalvaldkonna töötajad ning teised huvilised. Kohtumiste käigus mõtestame üheskoos, kuidas lapsi ja noori kuulata, nende loovust avada, kuidas omaalgatuslikke projekte juhtida ning kavandada projekti teekonda. Igal kohtumisel jagavad korraldajad oma lugusid ning töölehtede abil saab luua oma projekti kava.

Kohtumised toimuvad eesti keeles, virtuaalselt Zoomi keskkonnas ja on osalejatele tasuta. Vestlusringe viivad läbi Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur Eva Liisa Kubinyi ja kunstihariduse projekti „Kunst loob lähedust” juht ning Eesti Kunstiakadeemia doktorant Hanna-Liis Kont. 

Kohtumiste ajakava ja alateemad: 

T, 1. oktoober kell 17.30-19.00 - esialgse projekti teekonna planeerimine

T, 5. november kell 17.30-19.00 - kuulamine ja märkamine

T, 3. detsember kell 17.30-19.00 - loovuse avamine

T, 7. jaanuar kell 17.30-19.00 - protsessi juhtimine

T, 4. veebruar kell 17.30-19.00 - projekti teekonna täiendamine 

Palun täida registreerimisvorm SIIN hiljemalt 1. novembriks, maksimaalne osalejate arv on 12. Kui te olete registreerunud ja ootamatul põhjusel ei saa osaleda, siis palume alati teavitada korraldajaid meiliaadressil kunstloob@gmail.com. 

Vestlusringid on osa Tartu Kunstimuuseumi näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammist.

Pane tähele! Vestlusringi käigus koguvad korraldajad andmeid, mida võidakse kasutada uurimistöö eesmärgil. Andmeid töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse põhimõtetega: andmete kasutamisel ei viidata ühelegi osalejale nimeliselt ning teavet kasutatakse eranditult teadusuuringu eesmärgil. Küsimuste korral kirjuta: kunstloob@gmail.com. 

Kombatavate raamatute tutvustus

10. oktoobril kell 18.00–19.30 ootame kõiki huvilisi Tartu Kunstimuuseumisse tutvuma kombatavate raamatutega. Esitletakse nii töörühma Kaunis Kombatav Raamat loodud teoseid kui ka teiste tegijate kombatavaid raamatuid ning jutustatakse muinasjuttu. Raamatuid tutvustab kultuurikorraldaja ja MTÜ Kakora juhatuse liige Sülvi Sarapuu. Esitlus toimub eesti keeles. Üritus toimub Tartu Kunstimuuseumi esimesel korrusel ja on osalejatele tasuta. Loe muuseumi ligipääsetavuse kohta lisaks SIIT.

Kombatavad raamatud on unikaalsed pildiraamatud lastele kuid mitte ainult. Need on uks meie ümber olevasse visuaalsesse maailma. Kombatavad raamatud arendavad nägemispuudega laste käe ja silma koostööd ning toovad lähemale meid kõiki ümbritseva maailma osi ja neid vahendavaid mõisteid nagu taevas, tähtkujud, vikerkaar, kaugel-lähedal, üleval-all ja nõnda edasi. Raamatute kaudu saab teada erinevatest tegevustest ja nähtustest, mis leiduvad näiteks looduses, muinasjuttudes ja mujal.

Töörühm Kaunis Kombatav Raamat on aastast 2000 teinud üle 30 käsitööna valminud kombatava raamatu, mis on Eesti Pimedate Raamatukogus ja Soome Celia raamatukogus laenutatavad. Raamatud on saanud tunnustusi ka rahvusvahelisel Tyflo&Tactus kombatavate raamatute võistlustel. Loe lisaks kodulehelt www.sarasyl.com ja https://kakora.sarasyl.com.

Raamatute tutvustus toimub näituse „Viltuse maja saladused“ publikuprogrammi raames. Lisaks kombatavatele raamatutele on võimalik tutvuda näituse jutupööningul eksponeeritud punktkirjas raamatutega, mille soovituse andis Tartu Emajõe Kool ja laenas Eesti Pimedate Raamatukogu. Esitlusega tähistame 15. oktoobril toimuvat ülemaailmset valge kepi päeva.

Näitus ja seda saatev publikuprogramm kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Kuraatori­tuur

Neljapäeval, 29. augustil kell 18.00 tutvustab kuraator Hanna-Liis Kont Tartu Kunstimuuseumis (Raekoja plats 18) näitust „Viltuse maja saladused”. Ekskursioon on eesti keeles, osalemiseks on tarvis soetada muuseumis näitusepilet.

Väljapanek toob kokku mängulised kunstiteosed, mille valmimisse on lisaks kunstnikele panustanud Lõuna-Eesti lapsed ja lastega pered. Näituse eesmärk on tuua kaasaegne kunst lastele lähemale ja toetada kunsti abil sotsiaalsete oskuste kujundamist. Eksponeeritud teosed kutsuvad esile põnevaid kohtumisi, võimaldades arendada eneseväljendusoskust ja koostööd.

Lisainfo muuseumi kodulehel.

Värvusõpetuse töötuba

Kutsume täiskasvanuid osalema värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötoas laupäeval, 14. septembril kell 12.00 Tartu Kunstimuuseumis. Töötuba viib läbi kunstnik Jarõna Ilo.

Läbi praktilise tegevuse tutvustab Jarõna, kuidas segatakse kolmest põhivärvist kõik ülejäänud värvid. Tähelepanu pööratakse värvide ja tunnete seostele ning sellele, kuidas mõjub värvide segamine meie emotsionaalsele seisundile. Värvusõpetusel põhinev kunstiteraapia töötuba võimaldab oma tundeid mõista ja välja elada. Tunded ja värvid kohtuvad alateadvuse tasandil ning osaleja saab protsessi käigus enda kohta rohkem teada.

Jarõna Ilo on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. 2017. aastast on ta läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.

Töötuba toimub eesti keeles ja kestab 1,5 tundi.

Kõik vajalikud materjalid on kohapeal olemas. Kuna tegeleme maalimisega, soovitame valida riietuse, mille puhul ei pea muretsema, kui akrüülvärv peaks sellele sattuma.

Töötoas osalemine näitusepiletiga. Osalejate arv on piiratud, palume end eelnevalt registreerida SIIN.

Sümpoosion 2024

Info

09.08.2024, kell 11:00–17:00, Palupera Põhikool

9. augustil toimub Palupera Põhikoolis projekti „Kunst loob lähedust“ rahvusvaheline sümpoosion. Programm keskendub erinevatele viisidele, kuidas kunsti abil kujundada laste sotsiaalseid oskusi. Sümpoosion on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.

Ootame osalema õpetajaid, sotsiaalpedagooge, haridus-, kunsti- ja sotsiaalvaldkonna töötajaid ning kõiki huvilisi, kes soovivad kuulda värsketest arengutest kunsti- ja haridusvaldkonna kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab tutvuda põnevate õppematerjalidega, koguda inspiratsiooni, jagada oma teadmisi ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset Palupera mõisakooli ning -pargi erilises atmosfääris.

Esinejate seas on kohalikud kunsti-, disaini- ja haridusvaldkonna spetsialistid nagu Eva Liisa Kubinyi (EKA), Jane Meresmaa-Roos (Lastemuuseum Miiamilla), Sireli Uusmaa (PROTO avastustehas), Grete Arro (TLÜ) jpt. Samuti astuvad üles kaasahaaravad välisesinejad, teiste seas Jennie Guy (Iirimaa, platvorm Art School), Mija Renström (Rootsi, Göteborgs Konsthall) ja mitmed kunstnikud. Vestluseid modereerivad Maarin Ektermann (EKA) ja Kristiina Treial (SA Kiusamisvaba Kool).

Sümpoosion toimub eesti ja inglise keeles koos sünkroontõlkega.

Osalemiseks tuleb hiljemalt 01.08.2024 registreeruda SIIN. Kohtade arv on piiratud, registreerumine on avatud, kuni kohti jätkub.

Sümpoosioni osalustasu on kiiretele registreerujatele 20 eurot (registreerumisel kuni 15. mai). Hiljem on osalustasu 30 eurot (registreerumisel kuni 30. juuni) ning 40 eurot (registreerumisel alates 1. juulist).

Osalustasu sees on ka kohvipausid ning soe lõunasöök.

Täname: Palupera Põhikool, Sihtasutus Tartu 2024, Eesti Kultuurkapital, Eesti Suursaatkond Berliinis, Tartu Kunstimuuseum, Elva vald.

Kohtumiseni Paluperas!

Lisainfo:
Marju Kask
sümpoosioni projektijuht
marju.kask@gmail.com

Sümpoosioni päevakava

11:00 Kogunemine ja tervituskohv

11:15 Päeva sissejuhatus, sümpoosioni projektijuht Marju Kask

I Laste sotsiaalse heaolu toetamine kunsti ja disaini koosloome kaudu

11:30–12:15 ettekanded

11:30–11:45 Kunst loob lähedust?! Laste sotsiaalsete oskuste kujundamine koos kunstnikega, Hanna-Liis Kont (kuraator, projekti „Kunst loob lähedust“ juht)

11:45–12:00 Laste ja noorte koosloomes sündinud omaalgatuslikud projektid, Eva Liisa Kubinyi (disainer ja loovuurija Eesti Kunstiakadeemias)

12:00–12:15 Kümme aastat Kunstikooli: iseseisva kunsti säilitamine haridusraamistikus, Jennie Guy (kuraator, platvorm Art School)

12:15–12:45 vestlus

moderaator: Maarin Ektermann (kunstiteadlane ja kunstihariduse spetsialist, Eesti Kunstiakadeemia)

aruteluks liituvad: Grete Arro (hariduspsühholoog, Tallinna Ülikool) ja Lundahl & Seitl (kunstnikud)

13:00–13:45 paralleelsessioonid

SESSIOON 1: Laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamine, Eva Liisa Kubinyi

SESSIOON 2: usalduseharjutused helirännakus, kunstnikeduo Lundahl & Seitl (Christer Lundahl ja Martina Seitl)

SESSIOON 3: fotoprojekt – uutmoodi klassipildid, kunstnikud Kristiina Hansen ja Sigrid Viir

SESSIOON 4: värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötuba, kunstnik Jarõna Ilo. Grupp täis!

SESSIOON 5: reeglite loomine koos lastega, kunstnikeduo Leisure (Meredith Carruthers ja Susannah Wesley). Grupp täis!


13:45–14:30 lõunapaus

II Kunstiga kiusamise vastu

14:30 teise päevapoole sissejuhatus, Hanna-Liis Kont

14:35–15:15 ettekanded

14:35 Filmifestival Vänskap IRL / Sõprus päriselus – kunstigalerii häkkimine, Mija Renström (hariduskuraator, Göteborgs Konsthall) ja Leah Renström (filmifestivalil Sõprus päriselus osalenud noor)

14:50 Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino (Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna juht)

15:05 Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“, Sireli Uusmaa ja Jane Meresmaa-Roos (projekti „Kunst loob lähedust“ hariduskuraatorid)

15:15–15:45 vestlus

moderaator: Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool)

aruteluks liitub: Anna-Liisa Kree (kunstnik)

15:45–16:00 kohvipaus

16:00–16:45 paralleelsessioonid

SESSIOON 1: Berliini lastemuuseumi MACHmit! Museum laste õiguste bussi tegevused, Maren Klingbeil ja Uta Rinklebe

SESSIOON 2: tutvumine tunniga „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino

SESSIOON 3: õuesõpe koos „Tunnete ja kogemuste värvipaletiga”, Jane Meresmaa-Roos ja Sireli Uusmaa

SESSIOON 4: väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba, Mariliis Tähepõld

16:45–17:00 päeva kokkuvõte

Sisututvustused

I Teema: Laste sotsiaalse heaolu toetamine läbi kunsti ja disaini koosloome

Esimeses päevapooles saab kuulda mitmesugustest võimalustest, kuidas kaasata lapsi ja noori kunsti ning disaini koosloome protsessidesse. Praktiliste näidete tutvustamise kõrval arutleme, millised seosed on aktiivset osalust võimaldavate loovtegevuste ja osalejate sotsiaalse heaolu vahel ehk kuidas toetada kunsti abil eneseväljendusoskust, teineteisemõistmist, kuuluvustunnet, koostööd jpm.

ETTEKANDED

Kunst loob lähedust?! Laste sotsiaalsete oskuste kujundamine koos kunstnikega, Hanna-Liis Kont

Ettekanne keskendub küsimusele, kuidas toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut kunstnike ja laste koostöö kaudu. Kuulda saab kahest teosest, mis valmisid laste osalusel projekti „Kunst loob lähedust“ raames:

1. „Murrangu hinged“ (autorid Lundahl & Seitl, Rootsi) on eri meeli haarav teos, mis arendati välja Lõuna-Eesti perede abil aastatel 2022–2024. Teos on paarikaupa kogetav helirännak, mis paneb proovile usalduse ja vastutuse.

2. Eesti fotokunstnikud Sigrid Viir ja Kristiina Hansen otsisid laste individuaalsuse ja grupiidentiteedi väljendusvõimalusi. Koos kaheksa Lõuna-Eesti üldhariduskooli klassiga lõid nad intervjuudel ja fotolavastustel põhinevad uutmoodi klassipildid.

Teosed on alates 9. augustist eksponeeritud näitusel „Viltuse maja saladused“ Tartu Kunstimuuseumis.

Laste ja noorte koosloomes sündinud omaalgatuslikud projektid, Eva Liisa Kubinyi

Esitlus kirjeldab laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamise keerukust, protsessi mittelineaarust, aga ka õppimise ning ühise kultuuriruumi rikastamise piirituid võimalusi. Ühe näitena analüüsitakse Toila valla ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud noorteprojekti „Mobiilne noortekeskus“, mida tunnustati mitme auhinnaga galal „Noorte Heaks Tänu“.

Kümme aastat Kunstikooli: iseseisva kunsti säilitamine haridusraamistikus, Jennie Guy

2014. aastast on Kunstikool (Art School) toiminud iseseisva kuratoorse platvormina, mis loob kunstnikele, koolidele ja nooremale publikule võimalusi teha koostööd projektides, mille hulgas on nii üksikuid töötubasid kui ka pikaaegseid „kunstnik koolis“ tüüpi residentuure kõikjal Iirimaal. Esitlus tutvustab Kunstikooli arenguid esimese kümnendi jooksul, kaardistades võimalusi ja väljakutseid ning mõtiskledes tuleviku üle, leidmaks taktikaid, mida saab jagada teiste samal väljal tegutsejatega.

PARALLEELSESSIOONID

SESSIOON 1: Laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamine, Eva Liisa Kubinyi

Töötuba aitab visuaalselt planeerida, kuidas innustada lapsi ja noori ideede loomisel ning kuidas toetavalt juhtida lapsi ja noori (ja iseennast) ideede elluviimisel. Ole sa lapsevanem, õpetaja või museoloog, protsess aitab sul lihtsustatud kujul läbi mõelda potentsiaalsed väljakutsed ja neile vastavad loomingulised lähenemisviisid.

SESSIOON 2: Usalduseharjutused kunstnikeduo Lundahl & Seitl helirännakus, Martina Seitl ja Christer Lundahl

Sessioon on inspireeritud teoste seeriast nimega „Kadunud ruumi sümfoonia“. Tegemist on eri meeli haaravate helirännakutega, mida kogetakse paarikaupa. Seeria värske versioon pealkirjaga „Murrangu hinged“ valmis koostöös Lõuna-Eesti laste ja peredega mitmeaastase uurimistöö tulemusena ning see on osa Tartu Kunstimuuseumi näitusest „Viltuse maja saladused“. Kunstnikud Martina Seitl ja Christer Lundahl tutvustavad oma kunstipraktikat, viies läbi lihtsal liikumisel põhineva töötoa, mis paneb proovile usalduse ja vastutuse.

SESSIOON 3: Fotoprojekt – uutmoodi klassipiltide loomine, kunstnikud Kristiina Hansen ja Sigrid Viir

Fotokunstnikud Kristiina Hansen ja Sigrid Viir avavad lastega koostöös valminud kunstiprojekti protsessi. Milline näeb välja ühe lastele suunatud fotopõhise kunstiprojekti tagatuba? Mil viisil lapsi klassipildi valmimisse kaasata? Kuidas tekstilist materjali visuaalseks tõlkida? Vaatame koos neile küsimustele otsa ja proovime 45 minuti jooksul üht lastele suunatud kaasaegse kunsti projekti lahti harutada.

Kristiina Hanseni ja Sigrid Viiri kunstiprojekt on osa Tartu Kunstimuuseumis toimuvast lastele suunatud rahvusvahelisest kaasaegse kunsti näitusest „Viltuse maja saladused“.

SESSIOON 4: Värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötuba, kunstnik Jarõna Ilo

Kunstnik Jarõna Ilo avab oma värviteraapia töötubade kogemust. Läbi praktilise tegevuse tutvustab Jarõna, kuidas segatakse kolmest põhivärvist kõik ülejäänud värvid. Tähelepanu pööratakse värvide ja tunnete seostele ning sellele, kuidas mõjub värvide segamine laste emotsionaalsele seisundile. Värvusõpetusel põhinev kunstiteraapia töötuba võimaldab lastel oma tundeid mõista ja välja elada. Tunded ja värvid kohtuvad alateadvuse tasandil ning osaleja saab protsessi käigus enda kohta rohkem teada.

SESSIOON 5: Reeglite leiutamine koos lastega Kanada duo Leisure praktikas, kunstnikud Meredith Carruthers ja Susannah Wesley

Interaktiivne sessioon, mida juhib Leisure (Meredith Carruthers ja Susannah Wesley), põhineb duo teosel „Ideede avastamine materjalide käsitlemise teel“. Wesley ja Carruthers räägivad seda teost inspireerinud 1970. aastate pedagoogilisest programmist (mille lõi kunstnik Simon Nicholson avatud ülikoolile) ning kogemustest oma lastega, mis aitasid neil ideid tänapäevastada. Osalejatel on võimalus proovida Leisure’i juhiseid ajutiste skulptuuride loomiseks või leiutada ise uusi juhiseid ning reegleid. Kunstiteos „Ideede avastamine materjalide käsitlemise teel“ on osa Tartu Kunstimuuseumi näitusest „Viltuse maja saladused“.

II Teema: Kunstiga kiusamise vastu

Teises päevapooles on tähelepanu all erinevad kunstialased haridustegevused, mis panustavad kiusamise ennetamisse. Tutvuda saab nii Eestis läbiviidavate haridusprogrammidega kui ka põnevate piiritaguste ettevõtmistega nagu Berliinist kohale sõitnud laste õiguste bussiga ja laste korraldatud filmifestivaliga „Sõprus päriselus“.

ETTEKANDED

Vänskap IRL / Sõprus päriselus – kunstigalerii häkkimine, Mija ja Leah Renström

Kuidas saab kaasaegne kunstiinstitutsioon anda lastele võimaluse filmi abil kirjeldada sõprust päriselus? Kuidas tehakse võimalikuks vestlus laste enda loomingust ning kuidas saavad lapsed ja täiskasvanud õppida üksteiselt erinevate kogemuste väärtustamist filmipraktikate kaudu?
Ettekanne tutvustab Göteborgs Konsthallis toimunud Sõprusefilmide festivali Vänskap IRL, kus laste looming võttis üle aset leidnud näituse „Mozarti kummitus“ (2019). Erinevate meetodite abil kaasati lapsi filme tegema, korraldusrühmas osalema, enda filmide üle vestlema. Protsessi tulemusena muutusid täiskasvanud aktiivseteks kuulajateks, saades teada laste kogemustest sotsiaalsetes kontekstides nii internetis kui ka päriselus.

Haridusprogramm „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino

Ettekanne tutvustab 1.–4. klassidele suunatud haridusprogrammi „Kunstiga kiusamise vastu“, mis loodi Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonile ja Tartu Kunstimuuseumi vahetuvatele näitustele. Lähemalt saab kuulda programmi ülesehitusest ja põhimõtetest ning selle loomisel tehtud koostööst Kiusamisvaba Kooliga. Programmi loomise kogemus näitas koostöö olulisust ning muuseumi ja kunsti rolli tähtsust kiusamist ennetavate hoiakute juurutamisel.

Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“, Sireli Uusmaa ja Jane Meresmaa-Roos

Projekti „Kunst loob lähedust“ hariduskuraatorid avavad 2023. aastal valminud sotsiaalsete oskuste tunni metoodikat ja eesmärke ning seda, kuidas loodi tund, mis on kohandatav väga erinevatele näitustele. Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“ annab õpilastele võimaluse tunnetada ja vaadata kunsti läbi omaenda ja klassikaaslaste kogemuse. Erinevalt tavapärastest kunstimuuseumis toimuvatest tundidest ei sukelduta selles tunnis kunstiajalukku ega -tehnikatesse, vaid uuritakse seda, kuidas kunst meid mõjutab.

PARALLEELSESSIOONID

SESSIOON 1: Berliini lastemuuseumi MACHmit! Museum laste õiguste bussi tegevused, Maren Klingbeil ja Uta Rinklebe

MACHmit! Muuseum on juba üle 30 aasta korraldanud näitusi 2–12-aastastele lastele. Peaaegu igal aastal esitatakse interaktiivsetes moodulites erinevaid teemasid, mis on alati seotud ÜRO laste õigustega. Kutsume teid avastama, kuidas kunsti- ja esteetikaalane muuseumiharidus ning ÜRO laste õiguste alane haridus kohtuvad. Kaheksa looma abil, mille valmistas lasteraamatute autor Nadia Budde näitusele „Raamatud on toit“ (2020–2023), räägime erinevatest laste õigustest ja tegeleme nendega kunstiliselt muuseumibussi ümber.

SESSIOON 2: Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino

Praktilises töötoas tehakse osalejatega läbi mõned tunni „Kunstiga kiusamise vastu“ elemendid: tutvutakse muuseumitunnis kasutusel olevate juhtumitega ning tehakse läbi praktilised harjutused. Arutletakse, milliseid võimalusi ja väljakutseid võivad tunnis kasutatud lahendused erinevate sihtgruppide puhul esile kutsuda ning kuidas kasutada ära nii kaasaegse kui ka vanema kunsti eripärasid. Lisaks mõtiskletakse, milliseid elemente ja kuidas annaks edasi arendada ning milliseid koostööpunkte võimaldab antud programm luua.

SESSIOON 3: Õuesõpe koos „Tunnete ja kogemuste värvipaletiga“, Jane Meresmaa-Roos ja Sireli Uusmaa

Sessiooni käigus astume koolihoonest välja, uurime väliruumi ja ümbrust. Loome oma tegevusmustreid ja lahendame loovülesandeid, kasutades õuesõppe materjaliks loodud „Tunnete ja kogemuste värvipaletti“. Õppevahendi eesmärk on toetada sotsiaalsete oskuste arendamist, olla nii õpetajale kui ka õpilastele abiks positiivse grupidünaamika kujundamisel. Uutmoodi paletti saab kasutada erinevate ainetundide rikastamisel, klassijuhatajatunni või iseseisva õuesõppetunni materjalina. Paleti eesmärk on olla õpilastele teejuhiks, suunata neid välikeskkonda avastama. „Tunnete ja kogemuste palett“ loob ühisvälja loovuse, liikumise, sotsiaalsete oskuste arendamise ja õuesõppe meetodite vahel ning seda saab alati uute ülesannetega täiendada.

SESSIOON 4: Väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba, Mariliis Tähepõld

Väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele. Praktilises töötoas teeme läbi grupikunstiteraapia tegevusi, mille eesmärgiks on laste enesekindluse, enesejuhtimise ja sotsiaalsete oskuste toetamine kui ennetustegevus kiusamise vastu kooli- ja klassikeskkonnas.

Esinejate tutvustused

Hanna-Liis Kont on kuraator ja kunstiteadlane. Tema näitused ja uurimisprojektid lähtuvad soovist panustada kunsti abil erinevate üksikisikute ja kogukonnagruppide sotsiaalsesse heaollu. Sageli kasutab ta oma töös osalusel põhinevaid lähenemisi. Hanna on projekti „Kunst loob lähedust“ juht. Selle raames on ta alates 2021. aastast koos projekti töögrupiga uurinud, kuidas toetada kaasaegse kunsti abil laste sotsiaalsete oskuste kujundamist, tehes koostööd Lõuna-Eesti üldhariduskoolide 1.–5. klassidega ja lastega peredega. Hanna uurimistööd aitavad raamistada õpingud Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorantuuris ja töö õppejõuna.

Eva Liisa Kubinyi on Eesti Kunstiakadeemia disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. Tal on magistrikraad lastekultuuri disaini alal HDK-Valandist (Rootsi) ning ta on varem töötanud disainerina laste ja noorte loovuskiirendis VIVISTOP Telliskivi (Eesti).

Jennie Guy on Dublinis elav kuraator, kunstnik ja kirjanik. Teda huvitab kunstiline eksperimenteerimine uutes kontekstides, mis põhineb kollektiivsel uurimisel. Jennie on projekti Kunstikool (Art School) asutaja ja direktor. Tegu on eksperimentaalse raamistikuga, mis uurib strateegiaid kunstnike lähetamiseks haridusasutustesse. Jennie on koostanud ka raamatu „Curriculum: Contemporary Art Goes to School“ (Intellect Books, 2020). Tema loomingu hulka kuuluvad filmid, performance’id, installatsioonid ja tekstipõhised teosed. Ta oli varem Fire Station Artists’ Studios programmijuht ning praegu kureerib erinevatele klientidele suuri avaliku kunsti tellimusi.

Lundahl & Seitl on Rootsi kunstnikud, kes elavad ja töötavad Stockholmis. Nende eri meeli puudutavates projektides saab näitusest inimestevaheline protsess, milles kasutatakse koreograafiat, füüsilisi objekte ja aega. Christer Lundahl õppis Central Saint Martinsi Kunsti- ja Disainikolledžis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios. Martina Seitl õppis koreograafiat ja performance’-kunsti Middlesexi Ülikoolis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios. Koos moodustasid nad 2003. aastal duo Lundahl & Seitl. Nad uurivad kunsti võimet moodustada kujuteldavaid kogukondi, mis aitaksid esile kutsuda isiklikke ja ühiskondlikke muutusi. Lisainfo: lundahl-seitl.com/ 

Maarin Ektermann on Tallinnas elav kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti ja vähem või rohkem eksperimentaalse hariduse kokkupuutepunktidega. Tema viimaste projektide hulgas on „Kunstnikud kogudes, kollektiivides ja kogukondades“ (koos Mary-Ann Talvistuga, 2017–), ettepanek Eesti kunstiskeenele õiglaste tasude süsteemi loomiseks (koos Airi Triisbergiga, 2019–2022) ja uus haridusplatvorm „proloogkool“ (2020–). Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemia üldteoreetiliste ainete keskuse juhatajana ja õpetab kursusi 20. sajandi kunstiajaloost, iseorganiseeritud praktikatest ja kunstikriitikast.

Kristiina Hansen on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA, 2008) ja kaasaegse kunsti erialal (MA, 2012) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias (2009). Kunstnikuna on Hansen tegelenud tähendusmängudega ja poeetiliste kujunditega, mis on enamasti võtnud foto või installatsiooni vormi. Teda huvitab, kuidas erinevate omadustega materjalid, esemed ja sõnakõlksud omavahel kohtudes kuju ja tähendust muudavad, ootamatuid kontekste loovad, uusi lugusid moodustavad.

Sigrid Viir on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia erialal. Kunstnikuna huvitub ta sotsiaalsete konstruktsioonide analüüsimisest, argisituatsioonide absurdsusest, inimese (ennekõike naise) erinevate rollide kujunemisest, töö ja vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest.

Jarõna Ilo on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. 2017. aastast on ta läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.

Leisure on Montrealis elavate Kanada kunstnike Meredith Carruthersi ja Susannah Wesley uurimistööl põhinev ühine kunstipraktika. Alates 2004. aastast on nad tegutsenud koos, tehes arhiiviuuringuid ja intervjuusid kunstnikega ning külastades erinevaid paiku. Omavahelist vestlust ja koostööd laiendavad nad ajalooliste isikute, pereliikmete ja kogukonna esindajate kaasamise abil. Tulemuseks on valdkondadevahelised projektid töötubadest ja publikatsioonidest interaktiivsete installatsioonide ja erinevaid meediume hõlmavate objektide valmistamiseni. Wesley ja Carruthers töötavad praegu Concordia Ülikooli individuaalprogrammi raames ühise doktoriväitekirja kallal.

Mija Renström on alates 2015. aastast töötanud Göteborgs Konsthallis hariduskuraatorina. Mija töötab osalusmeetoditega, et kaasata avalikkust ja suurendada arusaamist sellest, kuidas kunst võib tugevdada inimesi nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Tema töö põhirõhk on laste ja noorte eneseväljendusoskuse tugevdamisel, et suurendada nende loovust ja kaastundlikkust ning anda neile vahendeid enda organiseerimiseks suurte väljakutsetega tulevikus.
Lisaks on Mija olnud kolmkümmend aastat kunstnik. Tema värskeim näitus käsitleb mälu ja tekstiiliajalugu, rõhuasetusega tema perekonna naistel. Tal on magistrikraad fotograafias Göteborgi Ülikooli fotoosakonnast. www.mijarenstrom.com.

Leah Renström osales filmifestivalil Vänskap IRL Göteborgs Konsthallis ja räägib kogemustest, mida ta selles protsessis osaledes sai. Leah on Mija Renströmi tütar ning on alati olnud Mija jaoks oluline inspiratsiooniallikas ja koostööpartner kunstipedagoogika valdkonnas.

Eliis Vaino usub, et muuseumidel ja kunstil on suur potentsiaal turvalisema ja sidusama tuleviku loomisel. Hetkel panustab ta sellesse Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna juhina. Ta on olnud hariduskuraator Eesti Kunstimuuseumis, viinud läbi haridusprogramme Tartu Kunstimuuseumis ning õpetanud I kooliastmes Tartu Herbert Masingu Koolis. Ta töötas välja muuseumitunni „Kunstiga kiusamise vastu“, mis valmis 2019. aastal koostöös Kiusamisvaba Kooli Sihtasutusega.

Jane Meresmaa-Roos on mänguline ja uudishimulik õppija, kes armastab loovaid lahendusi nii tööalases praktikas kui ka igapäevases suhtluskultuuris. Talle meeldib erinevate teemade vahel puutepunkte leida, tõlgendusruumile avarust jätta ja üksteisele mänguruumi anda. Jane on omandanud noorsootöö ja kunstiõpetaja hariduse, õppinud draamapedagoogikat, praktiseerinud lastejoogaõpetaja ametis ja tegutsenud 25 aastat Teoteatri loovmeeskonnas. Muuseumiharidustööd tegi ta esmalt Kumu kunstimuuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis, kus algatas erivajadustega inimeste projekte, tuues kunsti erinevate puudeliikidega inimestele lähemale. Praegu on ta lastemuuseumi Miiamilla juhataja ning püsinäituse „Laste maailmaruumid“ ja välinäituse „Roheliste näppudega lapsed“ kuraator.

Sireli Uusmaa on kogenud haridustöötaja ja muuseumispetsialist, kes on tegutsenud mitmetes Eesti muuseumides ja haridusasutustes, sealhulgas Eesti Kunstimuuseumis. Sirelil on magistrikraad ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Ta on osalenud paljudes projektides, mis ühendavad haridust ja muuseumikogemusi, nagu väliseestlastele suunatud „Muuseum tuleb külla“ ning laste ja noorte kultuuriaasta suurprojekt „Laste Vabariik“. Viimastel aastatel on ta kuraatorina keskendunud lastele suunatud kaasavate ja mänguliste keskkondade loomisele: näiteks Vabamu lastetasand ja e-giid, „Laste Vabariik“ Eesti Ajaloomuuseumis ning hiljuti avatud Lastemuuseum Miiamilla. Praegu töötab Sireli PROTO avastustehase sisujuhina.

Kristiina Treial on SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige, arendus- ja kvaliteedijuht ning koolitaja. Taustalt koolipsühholoog, on ta tosin aastat tegutsenud Tartu Ülikooli õpetajakoolituses ja paar aastat Tallinna Ülikoolis koolipsühholoogia külalislektorina. Ta on kolme poja ema. Kristiina usub, et üheskoos ja targalt tegutsedes on võimalik luua lastele sõbralikum lapsepõlv, kus kiusamisel kohta ei ole.

Anna-Liisa Kree on kunstnik, kellele loominguga tegelemine mõjub teraapiliselt, võimaldades läbi analoogfotode reflekteerida elu üle. Tema loomingus on kesksel kohal sotsiaalne võrdsus ning sallivus, eriti ühiskondlikud eelarvamused intellektipuudega laste suhtes. Teosed valmivad koostöös oma lastega, kellest ühel on Downi sündroom. Rõhutades pigem inimeste sarnasusi kui erinevusi, kutsub Anna-Liisa üles mõtisklema väärtushinnangute ja eelarvamuste üle. Ta on õppinud University of West Londonis fotograafiat (2010) ning Eesti Kunstiakadeemias kaasaegset kunsti (2024).

Uta Rinklebe on Berliini lastemuuseumi MACHmit direktor ja kuraator. Pärast pediaatriaõe ametit õppis ta Berliini Humboldti Ülikoolis Euroopa etnoloogiat. Ta alustas tööd MACHmit! Museumis 2008. aastal ja sai selle direktoriks 2015. aastal.

Maren Klingbeil õppis Berliini Kunstiülikoolis sotsiaal- ja ärikommunikatsiooni. Ta on töötanud Berliini lastemuuseumis MACHmit! alates 2011. aastast ning on alates 2015. aastast asutuse haridusdirektor, kuraator ja direktori asetäitja.

Mariliis Tähepõld on kutseline loovterapeut, läbinud kunstiteraapiate magistriõppe 2019. aastal Tallinna Ülikoolis. Ta töötab loovterapeudina rehabilitatsioonis ja erapraksises. Mariliisi põhisihtrühmaks on lapsed ja täiskasvanud. Suure osa oma tööelust on ta pühendanud vanema ja lapse vahelise kontakti ja suhte toetamisele kunsti ja käeliste tegevuste kaudu rühmas. Oma töös keskendub ta palju loovuse avaldumise toetamisele, sest loovus – see on meie tervis.

Perepäev

10. august kell 12.00 Loominguline perepäev Paluperas

Asukoht: Palupera Põhikool ja park

10. augustil ootame kõiki lastega peresid ja teisi huvilisi Palupera imearmsasse mõisahoonesse ja selle ümber asuvasse parki ägedale tasuta perepäevale!

Perepäeval on võimalik osaleda erinevates töötubades ja koostegemistes, mida viivad läbi põnevad kunstnikud ning loomeinimesed meilt ja mujalt. Päeva jooksul saab katsetada, avastada, õppida ja lustida – kõik on oodatud!

Muu hulgas on võimalik:

• näha, kuidas luuakse digikaksikut (helikunstnik Jaakko Autio, Soome);

• mängida reeglite leiutamise mängu (kunstnikeduo Leisure: Meredith Carruthers ja Susannah Wesley, Kanada);

• külastada Berliini lastemuuseumi MACHmit! Museum bussi, kus saab tutvuda kaheksa trolliga, meisterdada raevuküpsiseid, saladusekarpe ja jäätiselusikaid;

• teha kunsti koos väikese vimkaga (loovterapeut Mariliis Tähepõld);

• rännata mõisapargis koos uhiuute õuesõppekaartidega LOOVHOOV (hariduskuraatorid Jane Meresmaa-Roos ja Sireli Uusmaa);

• proovida head ja paremat kohapeal avatud kohvikus.

Perepäev toimub kell 12.00-16.00 ja kõik tegevused on tasuta.

Tegevustest saab osa võtta eesti ja inglise keeles.

Sündmus toimub iga ilmaga - vihmase või külma ilma korral toimuvad tegevused mõisahoones.

Täname: Palupera Põhikool, Sihtasutus Tartu 2024, Eesti Kultuurkapital, Eesti Suursaatkond Berliinis, Tartu Kunstimuuseum, Elva vald.

Marju Kask, perepäeva projektijuht
marju.kask@gmail.com

Loominguline perepäev

Tule ja võta oma perega osa tasuta loomingulisest perepäevast, mis toimub 11. veebruaril 2024 Tartu Kunstimuuseumis. Perepäeva viime läbi inglise keeles.

Avastame muuseumi läbi mänguliste tegevuste ja leiame ühist nii kunsti kui ka teineteisega. Tegevused kestavad poolteist tundi. Sobiva aja saate valida registreerimisvormis (tegevused algavad kell 11:00, 13:00 ja 15:30).

Oma pere registreerimiseks palume, et täidate vormi hiljemalt 9. veebruariks SIIN. Registreerimiseks avatud aegade arv on piiratud.

Lisainfo: Paola Cieno, paolacieno@gmail.com.