Sümpoosion
09.08.2024, kell 11:00–17:00, Palupera Põhikool
9. augustil toimub Palupera Põhikoolis projekti „Kunst loob lähedust“ rahvusvaheline sümpoosion. Programm keskendub erinevatele viisidele, kuidas kunsti abil kujundada laste sotsiaalseid oskusi. Sümpoosion on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist.
Ootame osalema õpetajaid, sotsiaalpedagooge, haridus-, kunsti- ja sotsiaalvaldkonna töötajaid ning kõiki huvilisi, kes soovivad kuulda värsketest arengutest kunsti- ja haridusvaldkonna kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab tutvuda põnevate õppematerjalidega, koguda inspiratsiooni, jagada oma teadmisi ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset Palupera mõisakooli ning -pargi erilises atmosfääris.
Esinejate seas on kohalikud kunsti, disaini ja haridusvaldkonna spetsialistid nagu Eva Liisa Kubinyi (EKA), Jane Meresmaa-Roos (Lastemuuseum Miiamilla), Sireli Uusmaa (PROTO avastustehas), Grete Arro (TLÜ) jpt. Samuti astuvad üles kaasahaaravad välisesinejad, teiste seas Jennie Guy (Iirimaa, platvorm Art School), Mija Renström (Rootsi, Göteborgs Konsthall) ja mitmed kunstnikud. Vestluseid modereerivad Maarin Ektermann (EKA) ja Kristiina Treial (SA Kiusamisvaba Kool).
Sümpoosion toimub eesti ja inglise keeles koos sünkroontõlkega.
Osalemiseks tuleb hiljemalt 01.08.2024 registreeruda SIIN. Kohtade arv on piiratud, registreerumine on avatud, kuni kohti jätkub.
Sümpoosioni osalustasu on kiiretele registreerujatele 20 eurot (registreerumisel kuni 15. mai). Hiljem on osalustasu 30 eurot (registreerumisel kuni 30. juuni) ning 40 eurot (registreerumisel alates 1. juulist).
Osalustasu sees on ka kohvipausid ning soe lõunasöök.
Täname: Palupera Põhikool, Sihtasutus Tartu 2024, Eesti Kultuurkapital, Eesti Suursaatkond Berliinis, Tartu Kunstimuuseum, Elva vald.
Kohtumiseni Paluperas!
Lisainfo:
Marju Kask
sümpoosioni projektijuht
marju.kask@gmail.com
Sümpoosioni päevakava
11:00 Kogunemine ja tervituskohv
11:15 Päeva sissejuhatus, sümpoosioni projektijuht Marju Kask
I Laste sotsiaalse heaolu toetamine kunsti ja disaini koosloome kaudu
11:30–12:15 ettekanded
11:30–11:45 Kunst loob lähedust?! Laste sotsiaalsete oskuste kujundamine koos kunstnikega, Hanna-Liis Kont (kuraator, projekti „Kunst loob lähedust“ juht)
11:45–12:00 Laste ja noorte koosloomes sündinud omaalgatuslikud projektid, Eva Liisa Kubinyi (disainer ja loovuurija Eesti Kunstiakadeemias)
12:00–12:15 Kümme aastat Kunstikooli: iseseisva kunsti säilitamine haridusraamistikus, Jennie Guy (kuraator, platvorm Art School)
12:15–12:45 vestlus
moderaator: Maarin Ektermann (kunstiteadlane ja kunstihariduse spetsialist, Eesti Kunstiakadeemia)
aruteluks liituvad: Grete Arro (hariduspsühholoog, Tallinna Ülikool) ja Lundahl & Seitl (kunstnikud)
13:00–13:45 paralleelsessioonid
SESSIOON 1: Laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamine, Eva Liisa Kubinyi
SESSIOON 2: usalduseharjutused helirännakus, kunstnikeduo Lundahl & Seitl (Christer Lundahl ja Martina Seitl)
SESSIOON 3: fotoprojekt – uutmoodi klassipildid, kunstnikud Sigrid Viir ja Kristiina Hansen
SESSIOON 4: värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötuba, kunstnik Jarõna Ilo
SESSIOON 5: reeglite loomine koos lastega, kunstnikeduo Leisure (Meredith Carruthers ja Susannah Wesley)
13:45–14:30 lõunapaus
II Kunstiga kiusamise vastu
14:30 teise päevapoole sissejuhatus, Hanna-Liis Kont
14:35–15:15 ettekanded
14:35 Filmifestival Vänskap IRL / Sõprus päriselus – kunstigalerii häkkimine, Mija Renström (hariduskuraator, Göteborgs Konsthall) ja Leah Renström (filmifestivalil Sõprus päriselus osalenud noor)
14:50 Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino (Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna juht)
15:05 Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“, Sireli Uusmaa ja Jane Meresmaa-Roos (projekti „Kunst loob lähedust“ hariduskuraatorid)
15:15–15:45 vestlus
moderaator: Kristiina Treial (Kiusamisvaba Kool)
aruteluks liitub: Anna-Liisa Kree (kunstnik)
15:45–16:00 kohvipaus
16:00–16:45 paralleelsessioonid
SESSIOON 1: Berliini lastemuuseumi MACHmit! Museum laste õiguste bussi tegevused, Maren Klingbeil ja Uta Rinklebe
SESSIOON 2: tutvumine tunniga „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino
SESSIOON 3: õuesõpe koos „Tunnete ja kogemuste värvipaletiga”, Jane Meresmaa-Roos ja Sireli Uusmaa
SESSIOON 4: väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba, Mariliis Tähepõld
16:45–17:00 päeva kokkuvõte
Esinejate tutvustused
Hanna-Liis Kont on kuraator ja kunstiteadlane. Tema näitused ja uurimisprojektid lähtuvad soovist panustada kunsti abil erinevate üksikisikute ja kogukonnagruppide sotsiaalsesse heaollu. Sageli kasutab ta oma töös osalusel põhinevaid lähenemisi. Hanna on projekti „Kunst loob lähedust“ juht. Selle raames on ta alates 2021. aastast koos projekti töögrupiga uurinud, kuidas toetada kaasaegse kunsti abil laste sotsiaalsete oskuste kujundamist, tehes koostööd Lõuna-Eesti üldhariduskoolide 1.–5. klassidega ja lastega peredega. Hanna uurimistööd aitavad raamistada õpingud Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorantuuris ja töö õppejõuna.
Eva Liisa Kubinyi on Eesti Kunstiakadeemia disainer ja loovuurija, keda paeluvad laste ja noorte osalusvõimalused ühiskonnas, avatud mängu printsiibid ja vaimset heaolu toetavad hoolitsusmudelid. Oma disainipraktikas toetub ta paralleelselt sotsiaalse disaini, teenusedisaini ja lastekultuuri teooriatele. Tal on magistrikraad lastekultuuri disaini alal HDK-Valandist (Rootsi) ning ta on varem töötanud disainerina laste ja noorte loovuskiirendis VIVISTOP Telliskivi (Eesti).
Jennie Guy on Dublinis elav kuraator, kunstnik ja kirjanik. Teda huvitab kunstiline eksperimenteerimine uutes kontekstides, mis põhineb kollektiivsel uurimisel. Jennie on projekti Kunstikool (Art School) asutaja ja direktor. Tegu on eksperimentaalse raamistikuga, mis uurib strateegiaid kunstnike lähetamiseks haridusasutustesse. Jennie on koostanud ka raamatu „Curriculum: Contemporary Art Goes to School“ (Intellect Books, 2020). Tema loomingu hulka kuuluvad filmid, performance’id, installatsioonid ja tekstipõhised teosed. Ta oli varem Fire Station Artists’ Studios programmijuht ning praegu kureerib erinevatele klientidele suuri avaliku kunsti tellimusi.
Lundahl & Seitl on Rootsi kunstnikud, kes elavad ja töötavad Stockholmis. Nende eri meeli puudutavates projektides saab näitusest inimestevaheline protsess, milles kasutatakse koreograafiat, füüsilisi objekte ja aega. Christer Lundahl õppis Central Saint Martinsi Kunsti- ja Disainikolledžis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios. Martina Seitl õppis koreograafiat ja performance’-kunsti Middlesexi Ülikoolis ning hiljem Konstfacki Transdistsiplinaarses Stuudios. Koos moodustasid nad 2003. aastal duo Lundahl & Seitl. Nad uurivad kunsti võimet moodustada kujuteldavaid kogukondi, mis aitaksid esile kutsuda isiklikke ja ühiskondlikke muutusi. Lisainfo: lundahl-seitl.com/
Maarin Ektermann on Tallinnas elav kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti ja vähem või rohkem eksperimentaalse hariduse kokkupuutepunktidega. Tema viimaste projektide hulgas on „Kunstnikud kogudes, kollektiivides ja kogukondades“ (koos Mary-Ann Talvistuga, 2017–), ettepanek Eesti kunstiskeenele õiglaste tasude süsteemi loomiseks (koos Airi Triisbergiga, 2019–2022) ja uus haridusplatvorm „proloogkool“ (2020–). Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemia üldteoreetiliste ainete keskuse juhatajana ja õpetab kursusi 20. sajandi kunstiajaloost, iseorganiseeritud praktikatest ja kunstikriitikast.
Sigrid Viir on foto- ja installatsioonikunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud kultuuriteooriat Eesti Humanitaarinstituudis ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia erialal. Kunstnikuna huvitub ta sotsiaalsete konstruktsioonide analüüsimisest, argisituatsioonide absurdsusest, inimese (ennekõike naise) erinevate rollide kujunemisest, töö ja vaba aja piirialast ning visuaalse keele küsimustest.
Kristiina Hansen on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia (BA, 2008) ja kaasaegse kunsti erialal (MA, 2012) ning õppinud Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias (2009). Kunstnikuna on Hansen tegelenud tähendusmängudega ja poeetiliste kujunditega, mis on enamasti võtnud foto või installatsiooni vormi. Teda huvitab, kuidas erinevate omadustega materjalid, esemed ja sõnakõlksud omavahel kohtudes kuju ja tähendust muudavad, ootamatuid kontekste loovad, uusi lugusid moodustavad.
Jarõna Ilo on ukraina päritolu Eesti kunstnik. Ilo on õpetanud joonistamist Eesti Kunstiakadeemias, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja Austraalia Rahvuslikus Ülikoolis Canberras. 2017. aastast on ta läbi viinud kunstiteraapia töötubasid Ukrainas, millest on osa saanud eelkõige lapsed, aga ka õpetajad ja koolipsühholoogid. 2022. aastal toimusid Ilo juhendatud töötoad Ukraina noortele Eestis. Kunstiterapeutiliste tegevuste eesmärk oli toetada õpilaste kohanemist, vaimset tervist ja paremat kontakti õpetajaga.
Leisure on Montrealis elavate Kanada kunstnike Meredith Carruthersi ja Susannah Wesley uurimistööl põhinev ühine kunstipraktika. Alates 2004. aastast on nad tegutsenud koos, tehes arhiiviuuringuid ja intervjuusid kunstnikega ning külastades erinevaid paiku. Omavahelist vestlust ja koostööd laiendavad nad ajalooliste isikute, pereliikmete ja kogukonna esindajate kaasamise abil. Tulemuseks on valdkondadevahelised projektid töötubadest ja publikatsioonidest interaktiivsete installatsioonide ja erinevaid meediume hõlmavate objektide valmistamiseni. Wesley ja Carruthers töötavad praegu Concordia Ülikooli individuaalprogrammi raames ühise doktoriväitekirja kallal.
Mija Renström on alates 2015. aastast töötanud Göteborgs Konsthallis hariduskuraatorina. Mija töötab osalusmeetoditega, et kaasata avalikkust ja suurendada arusaamist sellest, kuidas kunst võib tugevdada inimesi nii kollektiivselt kui ka individuaalselt. Tema töö põhirõhk on laste ja noorte eneseväljendusoskuse tugevdamisel, et suurendada nende loovust ja kaastundlikkust ning anda neile vahendeid enda organiseerimiseks suurte väljakutsetega tulevikus.
Lisaks on Mija olnud kolmkümmend aastat kunstnik. Tema värskeim näitus käsitleb mälu ja tekstiiliajalugu, rõhuasetusega tema perekonna naistel. Tal on magistrikraad fotograafias Göteborgi Ülikooli fotoosakonnast. www.mijarenstrom.com.
Leah Renström osales filmifestivalil Vänskap IRL Göteborgs Konsthallis ja räägib kogemustest, mida ta selles protsessis osaledes sai. Leah on Mija Renströmi tütar ning on alati olnud Mija jaoks oluline inspiratsiooniallikas ja koostööpartner kunstipedagoogika valdkonnas.
Eliis Vaino usub, et muuseumidel ja kunstil on suur potentsiaal turvalisema ja sidusama tuleviku loomisel. Hetkel panustab ta sellesse Eesti Vabaõhumuuseumi haridusosakonna juhina. Ta on olnud hariduskuraator Eesti Kunstimuuseumis, viinud läbi haridusprogramme Tartu Kunstimuuseumis ning õpetanud I kooliastmes Tartu Herbert Masingu Koolis. Ta töötas välja muuseumitunni „Kunstiga kiusamise vastu“, mis valmis 2019. aastal koostöös Kiusamisvaba Kooli Sihtasutusega.
Jane Meresmaa-Roos on mänguline ja uudishimulik õppija, kes armastab loovaid lahendusi nii tööalases praktikas kui ka igapäevases suhtluskultuuris. Talle meeldib erinevate teemade vahel puutepunkte leida, tõlgendusruumile avarust jätta ja üksteisele mänguruumi anda. Jane on omandanud noorsootöö ja kunstiõpetaja hariduse, õppinud draamapedagoogikat, praktiseerinud lastejoogaõpetaja ametis ja tegutsenud 25 aastat Teoteatri loovmeeskonnas. Muuseumiharidustööd tegi ta esmalt Kumu kunstimuuseumis ja Kadrioru kunstimuuseumis, kus algatas erivajadustega inimeste projekte, tuues kunsti erinevate puudeliikidega inimestele lähemale. Praegu on ta lastemuuseumi Miiamilla juhataja ning püsinäituse „Laste maailmaruumid“ ja välinäituse „Roheliste näppudega lapsed“ kuraator.
Sireli Uusmaa on kogenud haridustöötaja ja muuseumispetsialist, kes on tegutsenud mitmetes Eesti muuseumides ja haridusasutustes, sealhulgas Eesti Kunstimuuseumis. Sirelil on magistrikraad ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal. Ta on osalenud paljudes projektides, mis ühendavad haridust ja muuseumikogemusi, nagu väliseestlastele suunatud „Muuseum tuleb külla“ ning laste ja noorte kultuuriaasta suurprojekt „Laste Vabariik“. Viimastel aastatel on ta kuraatorina keskendunud lastele suunatud kaasavate ja mänguliste keskkondade loomisele: näiteks Vabamu lastetasand ja e-giid, „Laste Vabariik“ Eesti Ajaloomuuseumis ning hiljuti avatud Lastemuuseum Miiamilla. Praegu töötab Sireli PROTO avastustehase sisujuhina.
Kristiina Treial on SA Kiusamisvaba Kool asutajaliige, arendus- ja kvaliteedijuht ning koolitaja. Taustalt koolipsühholoog, on ta tosin aastat tegutsenud Tartu Ülikooli õpetajakoolituses ja paar aastat Tallinna Ülikoolis koolipsühholoogia külalislektorina. Ta on kolme poja ema. Kristiina usub, et üheskoos ja targalt tegutsedes on võimalik luua lastele sõbralikum lapsepõlv, kus kiusamisel kohta ei ole.
Anna-Liisa Kree on kunstnik, kellele loominguga tegelemine mõjub teraapiliselt, võimaldades läbi analoogfotode reflekteerida elu üle. Tema loomingus on kesksel kohal sotsiaalne võrdsus ning sallivus, eriti ühiskondlikud eelarvamused intellektipuudega laste suhtes. Teosed valmivad koostöös oma lastega, kellest ühel on Downi sündroom. Rõhutades pigem inimeste sarnasusi kui erinevusi, kutsub Anna-Liisa üles mõtisklema väärtushinnangute ja eelarvamuste üle. Ta on õppinud University of West Londonis fotograafiat (2010) ning Eesti Kunstiakadeemias kaasaegset kunsti (2024).
Uta Rinklebe on Berliini lastemuuseumi MACHmit direktor ja kuraator. Pärast pediaatriaõe ametit õppis ta Berliini Humboldti Ülikoolis Euroopa etnoloogiat. Ta alustas tööd MACHmit! Museumis 2008. aastal ja sai selle direktoriks 2015. aastal.
Maren Klingbeil õppis Berliini Kunstiülikoolis sotsiaal- ja ärikommunikatsiooni. Ta on töötanud Berliini lastemuuseumis MACHmit! alates 2011. aastast ning on alates 2015. aastast asutuse haridusdirektor, kuraator ja direktori asetäitja.
Mariliis Tähepõld on kutseline loovterapeut, läbinud kunstiteraapiate magistriõppe 2019. aastal Tallinna Ülikoolis. Ta töötab loovterapeudina rehabilitatsioonis ja erapraksises. Mariliisi põhisihtrühmaks on lapsed ja täiskasvanud. Suure osa oma tööelust on ta pühendanud vanema ja lapse vahelise kontakti ja suhte toetamisele kunsti ja käeliste tegevuste kaudu rühmas. Oma töös keskendub ta palju loovuse avaldumise toetamisele, sest loovus – see on meie tervis.
Sisututvustused
I Teema: Laste sotsiaalse heaolu toetamine läbi kunsti ja disaini koosloome
Esimeses päevapooles saab kuulda mitmesugustest võimalustest, kuidas kaasata lapsi ja noori kunsti ning disaini koosloome protsessidesse. Praktiliste näidete tutvustamise kõrval arutleme, millised seosed on aktiivset osalust võimaldavate loovtegevuste ja osalejate sotsiaalse heaolu vahel ehk kuidas toetada kunsti abil eneseväljendusoskust, teineteisemõistmist, kuuluvustunnet, koostööd jpm.
ETTEKANDED
Kunst loob lähedust?! Laste sotsiaalsete oskuste kujundamine koos kunstnikega, Hanna-Liis Kont
Ettekanne keskendub küsimusele, kuidas toetada laste sotsiaalsete oskuste arengut kunstnike ja laste koostöö kaudu. Kuulda saab kahest teosest, mis valmisid laste osalusel projekti „Kunst loob lähedust“ raames:
1. „Murrangujoone vaimud“ (autorid Lundahl & Seitl, Rootsi) on eri meeli haarav teos, mis arendati välja Lõuna-Eesti perede abil aastatel 2022–2024. Teos on paarikaupa kogetav helirännak, mis paneb proovile usalduse ja vastutuse.
2. Eesti fotokunstnikud Sigrid Viir ja Kristiina Hansen otsisid laste individuaalsuse ja grupiidentiteedi väljendusvõimalusi. Koos kaheksa Lõuna-Eesti üldhariduskooli klassiga lõid nad intervjuudel ja fotolavastustel põhinevad uutmoodi klassipildid.
Teosed on alates 9. augustist eksponeeritud näitusel „Viltuse maja saladused“ Tartu Kunstimuuseumis.
Laste ja noorte koosloomes sündinud omaalgatuslikud projektid, Eva Liisa Kubinyi
Esitlus kirjeldab laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamise keerukust, protsessi mittelineaarust, aga ka õppimise ning ühise kultuuriruumi rikastamise piirituid võimalusi. Ühe näitena analüüsitakse Toila valla ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud noorteprojekti „Mobiilne noortekeskus“, mida tunnustati mitme auhinnaga galal „Noorte Heaks Tänu“.
Kümme aastat Kunstikooli: iseseisva kunsti säilitamine haridusraamistikus, Jennie Guy
2014. aastast on Kunstikool (Art School) toiminud iseseisva kuratoorse platvormina, mis loob kunstnikele, koolidele ja nooremale publikule võimalusi teha koostööd projektides, mille hulgas on nii üksikuid töötubasid kui ka pikaaegseid „kunstnik koolis“ tüüpi residentuure kõikjal Iirimaal. Esitlus tutvustab Kunstikooli arenguid esimese kümnendi jooksul, kaardistades võimalusi ja väljakutseid ning mõtiskledes tuleviku üle, leidmaks taktikaid, mida saab jagada teiste samal väljal tegutsejatega.
PARALLEELSESSIOONID
SESSIOON 1: Laste ja noorte omaalgatuslike projektide toetamine, Eva Liisa Kubinyi
Töötuba aitab visuaalselt planeerida, kuidas innustada lapsi ja noori ideede loomisel ning kuidas toetavalt juhtida lapsi ja noori (ja iseennast) ideede elluviimisel. Ole sa lapsevanem, õpetaja või museoloog, protsess aitab sul lihtsustatud kujul läbi mõelda potentsiaalsed väljakutsed ja neile vastavad loomingulised lähenemisviisid.
SESSIOON 2: Usalduseharjutused kunstnikeduo Lundahl & Seitl helirännakus, Martina Seitl ja Christer Lundahl
Sessioon on inspireeritud teoste seeriast nimega „Kadunud ruumi sümfoonia“. Tegemist on eri meeli haaravate helirännakutega, mida kogetakse paarikaupa. Seeria värske versioon pealkirjaga „Murrangujoone vaimud“ valmis koostöös Lõuna-Eesti laste ja peredega mitmeaastase uurimistöö tulemusena ning see on osa Tartu Kunstimuuseumi näitusest „Viltuse maja saladused“. Kunstnikud Martina Seitl ja Christer Lundahl tutvustavad oma kunstipraktikat, viies läbi lihtsal liikumisel põhineva töötoa, mis paneb proovile usalduse ja vastutuse.
SESSIOON 3: Fotoprojekt – uutmoodi klassipiltide loomine, kunstnikud Sigrid Viir ja Kristiina Hansen
Fotokunstnikud Kristiina Hansen ja Sigrid Viir avavad lastega koostöös valminud kunstiprojekti protsessi. Milline näeb välja ühe lastele suunatud fotopõhise kunstiprojekti tagatuba? Mil viisil lapsi klassipildi valmimisse kaasata? Kuidas tekstilist materjali visuaalseks tõlkida? Vaatame koos neile küsimustele otsa ja proovime 45 minuti jooksul üht lastele suunatud kaasaegse kunsti projekti lahti harutada.
Kristiina Hanseni ja Sigrid Viiri kunstiprojekt on osa Tartu Kunstimuuseumis toimuvast lastele suunatud rahvusvahelisest kaasaegse kunsti näitusest „Viltuse maja saladused“.
SESSIOON 4: Värvusõpetuse ja kunstiteraapia töötuba, kunstnik Jarõna Ilo
Kunstnik Jarõna Ilo avab oma värviteraapia töötubade kogemust. Läbi praktilise tegevuse tutvustab Jarõna, kuidas segatakse kolmest põhivärvist kõik ülejäänud värvid. Tähelepanu pööratakse värvide ja tunnete seostele ning sellele, kuidas mõjub värvide segamine laste emotsionaalsele seisundile. Värvusõpetusel põhinev kunstiteraapia töötuba võimaldab lastel oma tundeid mõista ja välja elada. Tunded ja värvid kohtuvad alateadvuse tasandil ning osaleja saab protsessi käigus enda kohta rohkem teada.
SESSIOON 5: Reeglite leiutamine koos lastega Kanada duo Leisure praktikas, kunstnikud Meredith Carruthers ja Susannah Wesley
Interaktiivne sessioon, mida juhib Leisure (Meredith Carruthers ja Susannah Wesley), põhineb duo teosel „Ideede avastamine materjalide käsitlemise teel“. Wesley ja Carruthers räägivad seda teost inspireerinud 1970. aastate pedagoogilisest programmist (mille lõi kunstnik Simon Nicholson avatud ülikoolile) ning kogemustest oma lastega, mis aitasid neil ideid tänapäevastada. Osalejatel on võimalus proovida Leisure’i juhiseid ajutiste skulptuuride loomiseks või leiutada ise uusi juhiseid ning reegleid. Kunstiteos „Ideede avastamine materjalide käsitlemise teel“ on osa Tartu Kunstimuuseumi näitusest „Viltuse maja saladused“.
II Teema: Kunstiga kiusamise vastu
Teises päevapooles on tähelepanu all erinevad kunstialased haridustegevused, mis panustavad kiusamise ennetamisse. Tutvuda saab nii Eestis läbiviidavate haridusprogrammidega kui ka põnevate piiritaguste ettevõtmistega nagu Berliinist kohale sõitnud laste õiguste bussiga ja laste korraldatud filmifestivaliga „Sõprus päriselus“.
ETTEKANDED
Vänskap IRL / Sõprus päriselus – kunstigalerii häkkimine, Mija ja Leah Renström
Kuidas saab kaasaegne kunstiinstitutsioon anda lastele võimaluse filmi abil kirjeldada sõprust päriselus? Kuidas tehakse võimalikuks vestlus laste enda loomingust ning kuidas saavad lapsed ja täiskasvanud õppida üksteiselt erinevate kogemuste väärtustamist filmipraktikate kaudu?
Ettekanne tutvustab Göteborgs Konsthallis toimunud Sõprusefilmide festivali Vänskap IRL, kus laste looming võttis üle aset leidnud näituse „Mozarti kummitus“ (2019). Erinevate meetodite abil kaasati lapsi filme tegema, korraldusrühmas osalema, enda filmide üle vestlema. Protsessi tulemusena muutusid täiskasvanud aktiivseteks kuulajateks, saades teada laste kogemustest sotsiaalsetes kontekstides nii internetis kui ka päriselus.
Haridusprogramm „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino
Ettekanne tutvustab 1.–4. klassidele suunatud haridusprogrammi „Kunstiga kiusamise vastu“, mis loodi Kadrioru kunstimuuseumi püsiekspositsioonile ja Tartu Kunstimuuseumi vahetuvatele näitustele. Lähemalt saab kuulda programmi ülesehitusest ja põhimõtetest ning selle loomisel tehtud koostööst Kiusamisvaba Kooliga. Programmi loomise kogemus näitas koostöö olulisust ning muuseumi ja kunsti rolli tähtsust kiusamist ennetavate hoiakute juurutamisel.
Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“, Sireli Uusmaa ja Jane Meresmaa-Roos
Projekti „Kunst loob lähedust“ hariduskuraatorid avavad 2023. aastal valminud sotsiaalsete oskuste tunni metoodikat ja eesmärke ning seda, kuidas loodi tund, mis on kohandatav väga erinevatele näitustele. Muuseumitund „Kunstiga lähedalt ja lähedaseks“ annab õpilastele võimaluse tunnetada ja vaadata kunsti läbi omaenda ja klassikaaslaste kogemuse. Erinevalt tavapärastest kunstimuuseumis toimuvatest tundidest ei sukelduta selles tunnis kunstiajalukku ega -tehnikatesse, vaid uuritakse seda, kuidas kunst meid mõjutab.
PARALLEELSESSIOONID
SESSIOON 1: Berliini lastemuuseumi MACHmit! Museum laste õiguste bussi tegevused, Maren Klingbeil ja Uta Rinklebe
MACHmit! Muuseum on juba üle 30 aasta korraldanud näitusi 2–12-aastastele lastele. Peaaegu igal aastal esitatakse interaktiivsetes moodulites erinevaid teemasid, mis on alati seotud ÜRO laste õigustega. Kutsume teid avastama, kuidas kunsti- ja esteetikaalane muuseumiharidus ning ÜRO laste õiguste alane haridus kohtuvad. Kaheksa looma abil, mille valmistas lasteraamatute autor Nadia Budde näitusele „Raamatud on toit“ (2020–2023), räägime erinevatest laste õigustest ja tegeleme nendega kunstiliselt muuseumibussi ümber.
SESSIOON 2: Muuseumitund „Kunstiga kiusamise vastu“, Eliis Vaino
Praktilises töötoas tehakse osalejatega läbi mõned tunni „Kunstiga kiusamise vastu“ elemendid: tutvutakse muuseumitunnis kasutusel olevate juhtumitega ning tehakse läbi praktilised harjutused. Arutletakse, milliseid võimalusi ja väljakutseid võivad tunnis kasutatud lahendused erinevate sihtgruppide puhul esile kutsuda ning kuidas kasutada ära nii kaasaegse kui ka vanema kunsti eripärasid. Lisaks mõtiskletakse, milliseid elemente ja kuidas annaks edasi arendada ning milliseid koostööpunkte võimaldab antud programm luua.
SESSIOON 3: Õuesõpe koos „Tunnete ja kogemuste värvipaletiga“, Jane Meresmaa-Roos ja Sireli Uusmaa
Sessiooni käigus astume koolihoonest välja, uurime väliruumi ja ümbrust. Loome oma tegevusmustreid ja lahendame loovülesandeid, kasutades õuesõppe materjaliks loodud „Tunnete ja kogemuste värvipaletti“. Õppevahendi eesmärk on toetada sotsiaalsete oskuste arendamist, olla nii õpetajale kui ka õpilastele abiks positiivse grupidünaamika kujundamisel. Uutmoodi paletti saab kasutada erinevate ainetundide rikastamisel, klassijuhatajatunni või iseseisva õuesõppetunni materjalina. Paleti eesmärk on olla õpilastele teejuhiks, suunata neid välikeskkonda avastama. „Tunnete ja kogemuste palett“ loob ühisvälja loovuse, liikumise, sotsiaalsete oskuste arendamise ja õuesõppe meetodite vahel ning seda saab alati uute ülesannetega täiendada.
SESSIOON 4: Väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba, Mariliis Tähepõld
Väikese vimkaga kunstiteraapia töötuba õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele. Praktilises töötoas teeme läbi grupikunstiteraapia tegevusi, mille eesmärgiks on laste enesekindluse, enesejuhtimise ja sotsiaalsete oskuste toetamine kui ennetustegevus kiusamise vastu kooli- ja klassikeskkonnas.
Varem toimunud
Loominguline perepäev
Tule ja võta oma perega osa tasuta loomingulisest perepäevast, mis toimub 11. veebruaril 2024 Tartu Kunstimuuseumis. Perepäeva viime läbi inglise keeles.
Avastame muuseumi läbi mänguliste tegevuste ja leiame ühist nii kunsti kui ka teineteisega. Tegevused kestavad poolteist tundi. Sobiva aja saate valida registreerimisvormis (tegevused algavad kell 11:00, 13:00 ja 15:30).
Oma pere registreerimiseks palume, et täidate vormi hiljemalt 9. veebruariks SIIN. Registreerimiseks avatud aegade arv on piiratud.
Lisainfo: Paola Cieno, paolacieno@gmail.com.